Fed kõditab jälle investorite närve

Viis kuud tagasi tõstis Föderaalreserv baasintressimäärasid esimest korda pärast buumiajastut, ja seda vaatamata langevatele tooraine hindadele, Hiina majanduse muredele ning stressis krediiditurule. Reaktsioon otsusele oli üsna ränk.

Pilveteenuste arendamine

Halb ajastus Brexitiga

Investorid muretsesid, et Fed tõstis end otse globaalsesse majanduslangusse ning järgnenud kuuga kukkus Standard & Poor’s 500 indeks 9,2%. Vaadates USA nõrka majanduskasvu eelmise aasta neljandas (1,4%) ning selle aasta esimeses (0,5%) kvartalis, siis võib tinglikult öelda, et baasintressimäärade tõstmine oli viga.

See toob küsimuse: kas ka juunikuine tõstmine oleks viga? Vastus küsimusele sõltub paljuski järgmiste nädalate jooksul avaldatavatest majandusnäitajatest nagu jaemüük, tarbijakulutused, tarbijakindlustunne, majanduskasv, töötusemäär ja inflatsioon.

Allianzi majandusnõustaja Mohamed El-Erian on arvamusel, et Fed võis tahta oma aprillikuise kokkuvõttega turge äratada. “Finantstingimuste muutused tervikuna on teinud Fedi enesekindlamaks ja nad olid ilmselt mures, et turud alahindavad baasintressimäärade tõusu tõenäosust sel aastal, ja keskpank tahtis selle vastu midagi ette võtta,” lausus El-Erian CNBC saates “Closing Bell”.

Juunikuise tõstmise vastu räägib aga üks küllalt kõnekas fakt. 23. juunil, kõigest mõni päev pärast Fedi koosolekut, hääletavad Suurbritannia kodanikud Euroopa Liitu jäämise poolt või vastu. Kui Fed otsustaks tõsta baasintressimäärasid ja seejärel Suurbritannia valijad “laoks paanikale puid alla”, võib tulemus finantsturgude jaoks olla ettearvamatu.

Kõik sõltub numbritest