Mis saab aktsiaturgudest pärast 9päevast langust?

Pärast kaheksapäevast (või pikemat) hinnalangust on aktsiatel järgmise kuue ja 12 kuu jooksul üldiselt hästi läinud, selgub Detricku kogutud andmetest (vt. allpool olevat graafikut).

 

Detrick ütles, et ta keskendus eelkõige juhtumitele, kus S&P 500 indeks langes kaheksa päeva või enam. Seda on juhtunud rohkem kui 20 korral ja analüütiku sõnul võimaldab see hilisema keskmise tootluse kohta paremaid järeldusi teha. S&P Dow Indicesi analüütik Howard Silverblatti andmetel on S&P 500 indeks langenud 9 päeva järjest vaid 14 korral.

Detricki ütles, et alates 1931. aastast on S&P 500 langenud kaheksa või enam päeva järjest 22 korral. Nendel kordadel on indeks järgmise 12 kuu jooksul kallinenud 76protsendil juhtudest ning keskmiseks tootluseks on kujunenud 14 protsenti. Kuue kuus perspektiivis tõusid aktsiaturud 74protsendil juhtudest ning keskmiseks tootluseks on olnud 8,9 protsenti.

„Valimised on tekitanud investorite seas sellise suhtumise, et müüme enne ja küsime küsimusi hiljem. Hea uudis on aga see, et kaheksapäevased langused ei ava ust karuturu (langev turg) algamiseks. Erandiks on kaks juhtumit – 30date müügilaine ja ilmselgelt ka 2008. aasta oktoobri langus, aga see ei ole suur müügisignaal,“ ütles Detrick MarketWatchile.

2008. aasta oktoobris kukkus S&P 500 indeks kaheksa päeva järjest ning langes kokku lausa 23 protsenti, sest finantssüsteem oli kokkukukkumise äärel.

Mõned analüütikud ütlevad, et turud võivad järsult langeda, kui vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump võidab. Nimelt on Trump investorite jaoks ettearvamatu kandidaat ning ei ole täpselt teada, mis poliitikas juhtuma hakkab.

Viimastel nädalatel toimunud languse puhul tasub veel välja tuua, et iga päev on indeks mingil ajal plussis olnud, aga lõpetanud päeva ikkagi iga kord miinuses.

Reedel sulgus S&P 500 indeks 200 päeva libisevast keskmisest hinnast napilt kõrgemal. 200 päeva libisev keskmine on analüütikute sõnul väga tähtis tehniline toetuspunkt.