• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 08.11.16, 09:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

LHV alustab passiivsete pensionifondidega

LHV Varahaldus pakub alates sellest nädalast aktiivselt juhitud pensionifondide kõrval kahte uut, passiivselt juhitud pensionifondi, seisab börsiteates.
LHV Pank
  • LHV Pank
  • Foto: Eiko Kink
Passiivsete fondide LHV Pensionifond Indeks ja LHV Pensionifond Indeks Pluss peamine omadus on see, et aktiivset varade juhtimist neis ei toimu. Fondid on pidevalt turgudele investeeritud ja nende tootlus järgib globaalsete turgude liikumisi. Fondidel puudub osakute tagasivõtmistasu ja haldustasu on 0,39% aastas.
LHV Varahalduse juhatuse liikme ja passiivsete fondide fondijuhi Joel Kukemelki sõnul on mõlema pensionifondi investeeringute portfell jaotatud mitmekesiselt, globaalseid indekseid järgivatesse likviidsetesse investeerimisfondidesse. "Fondide investeeringute struktuuri koostades pidasime oluliseks vältida soovimatut vastaspooltega seotud riski, sellepärast ei investeeri meie fondid tuletisinstrumentidega loodud fondidesse," selgitas Kukemelk.
II samba fond LHV Pensionifond Indeks investeerib kuni 75% varadest aktsiafondidesse ja ülejäänud varad paigutatakse kinnisvarafondidesse. III samba Indeks Pluss kogu fondi vara on aktsiariskiga. Võlakirjadesse LHV passiivsed pensionifondid ei investeeri. Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse fondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud, arenevad turud ja piiriturud – vastavalt nende ligilähedasele osatähtsusele maailma sisemajanduse koguproduktis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kellele passiivne fond sobib?
"LHV investeerimisfilosoofia järgi on pensionivara aktiivne haldus kogujale suuremat väärtust loov, samas, arvestades turge järgivate fondide populaarsuse kasvu, näeme, et osa pensionifondide klientidest võib huvituda ka passiivsetest fondidest. Passiivsed fondid sobivad eelkõige kliendile, kes suudab investeerimisriske ise hinnata ning on varem investeerimisega kokku puutunud. Lisaks võimekusele hinnata väärtpaberite ja turgude üldist hinnataset peab kliendil olema ka valmisolek muutuste tegemiseks ehk reageerimiseks. Olenemata olukorrast väärtpaberiturgudel passiivsete fondide investeeringute struktuuri aktiivselt ei muudeta, seepärast näeme uute fondide klientidena turuteadlikke kogujaid, kes on valmis taluma märkimisväärseid turu kõikumisi," rääkis passiivsete LHV fondide fondijuht.
"Pidevalt turgudele investeerivad pensionifondid täiendavad tänast pensionikoguja valikut ja pakuvad võimalust jagada oma pensionivara aktiivselt ja passiivselt juhitud fondide vahel. LHV Varahaldus on investeerinud edukalt oma klientide pensionivara alates 2002. aastast ja juhib täna 30% Eesti II samba pansionirahast. Usume, et passiivsete fondide lisandumine avaldab soodsat mõju LHV pensioniklientide arvu edasisele kasvule," ütles ta.
II samba fondiga LHV Pensionifond Indeks saab liituda internetis või pangakontoris, III samba fondi LHV Pensionifond Indeks Pluss osakuid saab märkida internetipanga vahendusel.
LHV Varahalduse juhitavate pensionifondide maht kokku oli oktoobri lõpus 933,6 miljonit eurot.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele