Rosneft võib soodustuse abil uue hoo saada

Samotlori naftaväli oli Nõukogude Liidu üks uhkemaid ning ühtlasi suures osas vastutav riigi rahakotti potsatanud miljonite eest. Näiteks olla just tänu Samotlorile saadud raha võimaldanud rahastada Afganistani sõda. Nüüd, aastakümneid hiljem, on Samotlor endiselt paljude võimalustega maardla, ent ainuke häda on sealt tootmise kallidus ning seega on sealt tulev toodang aasta-aastalt vähenenud. 

Renaissance Capitali analüütik Ildar Davletšin tõdes intervjuus Bloombergile, et Samotlori väljal on küll väga palju potentsiaali, ent musta kulla maa seest välja pumpamine on kallis: 5 barreli nafta saamiseks läheb tarvis 95 barrelit vett. Küll aga võiks asja muuta maksusoodustus, mida Vene valitsuse anonüümseks jääda soovinud ametlikud ka ütlesid.

Kuluaarides räägitakse, et eeskätt Rosnefti silmas pidades tahetakse sisse viia maksusoodustus naftakompaniidele, kellele kuuluvad sellised naftamaardlad, kus on peidus rohkem kui 150 miljonit barrelit naftat, ent nafta, mida nad sealt toodavad, sisaldab rohkem kui 90% ulatuses vett. Ametlike sõnul kuuluvad kõik sellised maardlad Rosneftile.

Kuna 1980. aastatel nafta hind langes, oli Nõukogude võim sunnitud võtma kasutusele meetmeid, et Samotlorist maksimum välja pigistada. Selle tarbeks suurendati maa sisse pumbatava vee survet järsult ning see kahjustas kivimeid ning kokkuvõttes vähendas naftatoodangu suurust. Rosnefti veebisaidil seisab, et vahemikus 1992-1996 vähenes päevane toodang 300 000 barreli võrra.

Kui Nõukogude süsteem lagunes ning Venemaa sammud majandusreformide ja erastamise suunas võttis, said Samotlori omanikeks Mihhail Fridman, German Khan, Viktor Vekselberg ja Len Blavatnik. Nad nägid aastaid vaeva ning sõlmisid isegi partnerlusleppe BP Plcga, et Samotlori naftavälja elavdada ning sealset toodangut tõsta. Aastaks 2009 suudeti päevane toodang saada 600 000 barrelini. Siis, neli aastat hiljem, ostis Rosneft Fridmani, Khani, Vekselbergi ja Blavatniku ettevõtte 55 miljardi dollari eest ära.

Samotlori naftamaardla päevane toodang on tasapisi aga langenud ning jõudis 2015. aastal 425 000 barrelini. Eelmise aasta üheksa kuuga langes toodang veelgi, 4,1% jagu.

Oxford Energiauuringute Instituudi naftaanalüütik James Henderson märkis, et Lääne-Siberi naftamaardlad jäävad Vene majanduse oluliseks osaks veel väga pikka aega ning maksusoodustus kinnitaks seda väidet veelgi.