Vene sanktsioonid põhjustavad Exxonile peavalu

Krimmi annekteerimise järel 2014. aastal Venemaale kehtestatud USA ja Euroopa Liidu majandussanktsioonide peamine eesmärk oli naftaturgu silmas pidades takistada Vene naftatootjaid uut ja kallist tehnoloogiat kasutusele võtmast. Venemaa ei saa osaleda näiteks süvamereprojektides, mida oli planeeritud nii Musta merre kui Arktikasse, ning seeläbi naftatootmist ning saadavat kasumit suurendada. Samuti tõmbasid sanktsioonid kriipsu peale frakkimistehnoloogia kasutuselevõtule Siberis, vahendab MarketWatch.

See kõik on aga mõjunud peale Venemaa naftagigantide halvasti ka nende välismaistele koostööpartneritele. Näiteks sõlmis Rosneft mitu aastat enne Venemaale sanktsioonide kehtestamist koostöölepingu Exxon Mobiliga, et alustada nimetatud piirkondades nafta kaevandamist.

Nüüdseks on aga selge, et Exxoni plaanil on kriips peal: kuigi naftafirma esitas avalduse, et Mustas meres naftat kaevandada, ei andnud USA administratsioon selleks siiski luba.

Samal ajal teevad Exxoni Euroopa rivaalid aga suuri edusamme. Nii on näiteks BP-l lubatud Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest hoolimata omada 20% suurust osalust Rosneftis.

Itaalia naftafirma Eni alustab aga puurimist Mustas meres, kusjuures koostööd tehakse just Rosneftiga. Samuti plaanib Eni püsti panna Barentsi meres Venemaale kuuluval alal püstitada naftaplatvormi. Eni teatel on koostöö Rosneftiga lubatud, kuna kaks osapoolt olid kokku leppinud enne sanktsioonide kehtestamist.