Nafta hinnaralli laseb end veel oodata

Artikkel

- Börsiuudised
- Mait Kraun
- 22. august 2017 kell 13:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hinnaralli laseb end veel oodata
Ajal, kui mitmed toorained kallinevad, on nafta hind hoopis taanduma hakanud. Suurimaks põhjuseks Ühendriikide naftatootmise kasv, mis peaks lähiaastatel välistama nafta kiire hinnatõusu.
Brenti toornafta hind on tänavu langenud umbes 8 protsenti, 52,14 dollarini barrelist. WTI toornafta on odavnenud 11 protsenti, 47,77 dollarini barrelist.
Tõsi, juulikuistest põhjadest on nafta välja tulnud, aga pikemaajalist tõusu oodata ei ole, sest USA kildanafta tootjad reageerivad hindade kasvule pakkumise suurendamisega. „Ootame, et nafta hind viie aasta perspektiivis suurt tõusu ei tee,“ ütles LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees.
Brenti toornafta hind.Foto: Ivar Kuldver
Suurt hinnatõusu oodata ei tasu
„Nafta- ja metallihindade muutused on pikemas vaates omavahel tugevasti seotud olnud – nende tõusud ja langused käivad üsna sünkroonis,“ ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina „Samas on metallide koondindeks tõusnud viimasel ajal naftahinnast kiiremini.“
Nafta mahajäämise põhjustena tõi Mertsina välja OPECi tootmismahtude kerge kasvu (vaatamata tootmiskärbete kokkuleppele) ja USA kildanafta toodangu järsu suurenemise. Viimane hoiab naftavarud kõrgel ning pidurdab võimalikku hinnatõusu. „Selle tõttu ei tohiks naftahind lähema paari aasta jooksul oluliselt kasvada, mis omakorda pidurdab inflatsiooni kiirenemist.“
Kildanafta tootjad teevad OPECile säru
Citigroupi uuringute juht Ed Morse ütles augusti keskel Bloombergile, et USA kildanafta tootjad teevad OPECile ära. Naftakartell suutis tootmiskärbete kokkuleppega tootmist kärpida, aga organisatsiooni riigid kaotavad käivet ning taoline seis pole pikaajaliselt jätkusuutlik. Tema sõnul hakkavad Ühendriikide tootjad harjuma madalate hindadega.
Ka SEB finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi nentis, et OPECi ja teiste naftariikide lepe on globaalselt varusid küll vähendanud, aga sellise tegevusega kaotavad nad USA tootjatele turuosa.
USA kütusevarud on tõusnud ning üleriigiline tootmine purustab uusi rekordeid. 13. augusti seisuga suurenes Ühendriikide naftatootmine nädala lõikes 79 000 barreli võrra, 9,5 miljoni barrelini päevas.
USA naftatootmine.Foto: Ivar Kuldver
„USA parimate kildanafta tootjate tootmiskulu on umbes 40 dollari juures barreli kohta või kohati isegi alla,“ ütles Kiivramees. „Seetõttu on raske näha, et pikemas plaanis tõuseks nafta hind jäädavalt üle 55-60 dollari.“
Kiivramehe sõnul on OPECil nüüd ees väga rasked valikud, sest nafta hinda tootmisvõimsuse kärbetega kõrgel hoides aitavad nad USA kildanafta tootjatel pakkumist suurendada. See survestab aga omakorda hindu, sest lõpuks määravad hinna turujõud nõudluse ja pakkumisega.
Miks naftahinnad langevad?
Ehkki tugevast majandusest ja langevast dollarist peaks võitma ka nafta, mängib rolli ka üksikute toorainete nõudlus ja pakkumine.
Esiteks on naftahinnad langustrendis (tehnilist pilti vaadates).
Teiseks on pikka aega kestnud madalate hindade periood paisutanud ülemaailmsed varud suureks. Vähemagi hinnatõusu korral on paljud huvitatud varude turule müümisest, mis piirab tõusupotentsiaali.
Kolmandaks USA kildanafta toodangu agressiivne suurendamine. Valmis on puuritud hulk puurkaevusid, mida pole veel käima pandud. Ka sealt on hinnatõusu korral oodata kohest pakkumise kasvu, mis hinnatõusu neutraliseeriks.
Kristofer Vähi
SEB finantsturgude riskinõustaja

OPECi tootmiskärbete kokkulepe
OPECi liikmed ja 10 teist naftariiki, kelle hulka kuulub ka näiteks Venemaa, leppisid eelmise aasta novembris kokku, et kollektiivselt alandatakse naftatootmist kokku 1,8 miljoni barreli võrra päevas. Organisatsioon lootis, et see vähendab globaalset ülepakkumist ja tõstab hindu. Selle aasta suvel pikendati lepet 2018. aasta märtsini. OPECi osa kokkuleppest on 1,2 miljonit barrelit päevas.
OPEC jätab turud külmaks
Naftakartell on järgmise paari kuu jooksul sunnitud need rasked valikud ära tegema. Sel nädalal toimunud OPECi kohtumisel teatas Kuveidi naftaminister, et novembri kohtumisel tuleb lauale ka võimalik tootmiskärbete kaotamine.
Tootmiskärbete kaotamine tähendaks seda, et nafta hinnad satuvad järsu surve alla, sest ülepakkumist ei piiraks enam miski. Samas tasub märkida, et viimaste kuude OPECi kohtumistel pole julgemaid otsuseid vastu võetud ning turule need nii palju enam korda ei lähe.
„Eelmine kohtumine, mis toimus selle kuu alguses, polnud eriline sündmus. OPECiga seotud uudised jätavad investoreid viimasel ajal külmaks, sest naftakartell on viimastel kuudel väga ebaefektiivne,“ ütles igapäevase tururaporti Sevens Reporti koostaja Tyler Richey MarketWatchile.
Ka lepet on riigid viimasel ajal kehvasti täitnud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetest selgub, et juulis langes leppe täitmine seni madalaima, 75protsendi peale.
OPECi naftatootmine kasvas juulis (juuniga võrreldes) 90 000 barreli võrra, 33 miljoni barrelini päevas. Juunis ulatus päevane tootmine 32,91 miljoni barrelini ja mais 32,44 miljoni barrelini. Tootmine on kasvanud juba kolm kuud järjest. OPEC on seadnud omale tootmispiiranguks 32,5 miljonit barrelit päevas.
OPECi naftatootmineFoto: Ivar Kuldver
SEB finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi
Jätkusuutlikult kõrgemaks naftahinnaks peaks joonduma mitu tegurit. Globaalsed varud peavad veel tunduvalt vähenema ja tootjad tõeliselt tundma madalast hinnast tingitud väheste investeeringute survet. Selleks võib aga minna mitu aastat.
Hinda toetavad faktorid
Tõsi, USA naftatootmine on viimasel ajal tublisti kasvanud, aga naftavarud langevad ja töös puurtornide arv väheneb. USA naftavarud langesid 13. augustiga lõppenud nädalal 466,5 miljoni barrelini, mis on madalaim tase alates 2016. aasta jaanuarist.
Lisaks sellele teatas eelmisel reedel naftateenuste ettevõte Baker Hughes, et töös USA nafta puurtornide arv langes eelmisel nädalal viie võrra, 763ni. See võib tähendada, et Ühendriikide naftatootmise kasv on aeglustumas või peatumas.
San Francisco Föderaalreserv avalikustas aga raporti, milles kirjutati, et Hiina nõudluse kasv võib nafta hinnad viia 2025. aastaks tagasi 100 dollarini barrelist. Sel nädalal on see aidanud naftahindadel veidi kallineda.
Keskpikas perspektiivis on nafta liikumas külgsuunas ja selle nädala alguse hinnatõus on küllaltki tähtsusetu. „Üldiselt liigub turg praegu külgsuunas ning 50 dollari tase on jätkuvalt takistuseks,“ ütles Tyler Richey, kes viitas WTI toornafta hinnale.
Richey sõnul on turgudele kõige tähtsamad praegu OPECi lahkhelid ja USA naftatootmise stabiilne kasv. Need kaks faktorit määravad turu põhisuuna.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum