Baidu - Hiina Google

Seda on sama palju, kui elab inimesi Euroopas ja Põhja-Ameerikas kokku. Viimased 12 aastat on Baidu aktsia USA aktsiaturu kaudu olnud ka meile kättesaadav.

Kui soovime võrrelda Baidut Google'iga, siis peame vaatama, miks on Google (uue nimega Alphabet) oluline. Google on maailma suurim reklaamifirma. Nii et kuigi Google'it loetakse tehnoloogiasektorisse kuuluvaks, võib teda liigitada ka meediafirmade hulka. Google'i aastane käive on 90 miljardit dollarit ning reklaamimüük moodustab sellest 88%. Baidu mullune müügikäive oli 10,2 miljardit dollarit ning veebireklaam moodustas sellest 86%.

Kuna Hiinas on ametivõimud Google'i otsingumootori tsenseerinud, siis põhimõtteliselt on see turg Google'i jaoks suletud. 2010. aastal viis Google kõik oma otsingumootori lehed Hiinast Hongkongi. Tsenseerimise tagajärg on see, et hiinlased kasutavad netiotsinguteks peamiselt Baidut. Baidul oli StatCounteri andmeil selle aasta aprilli seisuga Hiinas 76% turuosa, järgnesid Shenma 9% ja 360 Search 8%-ga.

Arendab isesõitvaid autosid

Nii nagu Google, veab ka Baidu kõrge riskitasemega innovaatilisi kõrvalärisid - kuigi need pole kaugeltki nii julged kui Google'i projektid. Küll aga tegeleb Baidu sarnaselt Google'iga isejuhtivate autode väljatöötamise kallal. Baidu on üks viiest Hiina firmast, millel on litsents testida USAs California teedel juhita autosid, ning tänavu novembris hakkas Baidu testima isesõitvaid autosid ka Hiina avalikel teedel. Üheks madalama riskiga ettevõtteks, milles Baidul on osalus, on Hiina suurim reiside broneerimislehekülg Ctrip.

Baidu kasumimarginaalidest oodatakse jätkuvat kasvu, sest ettevõte on vähendanud kahjumit toonud kõrvalärisid ning keskendub tehisintellekti projektidele. Näiteks anti novembri alguses teada koostöö algusest Hiina riistvaratootja Huaweiga, et koos muuta turvalisemaks tehisintellekti süsteeme. Tehisintellekti investeeringud peaksid parandama ka otsingutulemuste tõhusust. Lisaks on Baidu kasvumootoriteks uued mobiilitooted, näiteks uudisvoo esitamine.

Sel aastal sisenes Baidu ka pangandusärisse, luues Hiina keskmise suuruse pangaga Citic ühisettevõte, mis hakkab andma eraisikutele ja väikeettevõtetele laenu, kasutades riskikontrolliks oma suurt andmebaasi inimeste internetikäitumise kohta - seda kontrollimudelit toetavad Baidu enda arendatud tehisintellekti programmid. Pangas on Baidu osalus 30%.

Aktsia hakkab "odavnema"

Baidu aktsia kaupleb 35kordsel jooksval kasumil, mis on samaväärne Google'i või Hiina turvatarkvara pakkuva Qihoo360 Technology omaga. Kuid selle näitaja poolest kaupleb Baidu oluliselt soodsamalt kui Alibaba, mille aktsia kaupleb 53kordsel jooksval hinna-kasumi suhtarvul või Hiina online-meediafirma Sina aktsia, mis kaupleb 63kordsel hinna-kasumi suhtarvul.

Kui vaadata paar aastat ette, siis kaupleb Baidu analüütikute konsensusliku kasumiootuse põhjal vaid 20kordsel 2019. aasta oodataval kasumil, mis sellises tegevusharus on suhteliselt madal näitaja. Kasvuettevõttele omaselt ei maksa Baidu investoritele dividende, vaid kasum investeeritakse äritegevuse laiendamiseks ning äriprotsesside parandamiseks.

Pole riskivaba investeering

Kui analüüsida Baiduga seotud riske, siis tuleb mõelda sellele, kui näiteks Hiina valitsus lõdvendab Google'i tsensuuri. See võimalus on küll väga väike, kui arvestada Hiina valitsuse poliitikat, mis soovib kodumaiseid ettevõtteid eelisarendada - Hiina valitsuse programm Made In China 2025 näeb ette, et kodumaistele firmadele kuulub lõviosa kümnes strateegiliselt olulises tööstusharus, mille seas on nii tehisintellekt kui ka robootika. Ka esitas valitsus suvel kava, mille järgi on aastaks 2030 Hiinast saanud maailma juhtiv tehisintellekti riik. Nii et Hiina valitsusele sobib praegune seis, kus Baidu on riigi juhtiv interneti otsingumootor.

Teine risk, millega Baidu puhul arvestada, on tulude arvestamine Hiina valuutas renminbis (jüaanis), kuid aktsia kauplemine USA turul dollaris. Nii et kui arvestada firma väärtust dollarites, siis peab arvestama ka valuutakursi kõikumise riskiga. Arvestades Hiina suuri valuuta- ja kullareserve ning rahanduspoliitikat, ei pea jüaani kursi kukkumist eriti kartma.

Siiski peab tunnistama, et Hiina on oma valuuta seotust dollariga viimastel aastatel vähendanud. Kui veel 2014. aastal sai jüaan kõikuda dollari vastu kuni 2%, siis alates sellest jaanuarist hoiab Hiina valitsus jüaani kurssi 24 valuutast koosneva valuutakorvi vastu, kus USA dollari osakaal on 22%. Seega võib jüaani kurss kõikuda rohkem, kui veel mõne aasta tagune 2% aastas.