• OMX Baltic0,23%300,7
  • OMX Riga0,09%893,76
  • OMX Tallinn0,13%2 071,3
  • OMX Vilnius0,28%1 205,89
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,23%8 803,2
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,77
  • OMX Baltic0,23%300,7
  • OMX Riga0,09%893,76
  • OMX Tallinn0,13%2 071,3
  • OMX Vilnius0,28%1 205,89
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,23%8 803,2
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,77
  • 04.01.18, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas arenevad turud on üksteise kriiside eest kaitstud?

2018. aastal on arenevate turgude puhul keskseks küsimuseks, kas riigid on üksteise kriiside eest ka edasi kaitstud, kirjutab Reuters.
Kas kriiside levik üle arengumaade väheneb ka edaspidi?
  • Kas kriiside levik üle arengumaade väheneb ka edaspidi?
  • Foto: Shutterstock.com
Arenevate turgude sektorit aastaid kummitanud kriiside levik ühelt turult teisele on vähenenud piirini, kus Brasiilia valuuta 10protsendine kukkumine läinud aasta mais jättis teised turud pea puutumata.
Varem on arenevaid turge koheldud homogeenselt vaese ja kriisialti piirkonnana, kuid kas nüüd on investorid hakanud lähenema turgudele individuaalselt? Või on tegemist keskpankade lõdva rahanduspoliitika tagajärjega?
Oma osa mängivad mõlemad tegurid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Varem oleks Brasiilia reaali selline kukkumine viinud ahelreaktsioonini kauges Aasias ja Aafrikas, kus keskpangad proovinuks oma turge kaitsta. Kuid spetsialistide sõnul viiks USAst või Hiinast algav kriis arenevatelt turgudelt raha ikkagi turvalisemaks peetavatesse varadesse, näiteks Šveitsi franki.
Arengumaades on muutused toimunud pika aja jooksul. Esiteks teevad riikide keskpangad otsuseid üha enam enda majanduskeskkonna, mitte Föderaalreservi otsuste põhjal. Keskpangad kontrollivad inflatsiooni, valuutad on ujuvad ning umbkaudu 80 protsenti laenudest tehakse kohalikus valuutas.
Investorid vaatavad sektorit lühiajalise kauplemise asemel pikema vaatega. Sealhulgas püüavad mitmed lääne pensionifondid, mis kümme aastat tagasi oleks liigse riski tõttu välja jätnud, nüüd pakkumisel olevaid kõrgeid intresse.
Kui 15 aastat tagasi hoidsid investeerimisfirmad arenevatel turgudel vaid pisikese osa portfellist, siis nüüd hoitakse seal tõenäoliselt 5-10 protsenti kõigist varadest, kirjutab Reuters.
Kasvanud on ka arenenud turgude investorite hulk. Aasia, Ida-Euroopa ja Ladina Ameerika arenenud maade valitsused saavad suure osa finantseerimisvajadustest kohalikest pensioni- ja kindlustusfondidest.
Ja erinevalt välisinvestoritest, kes languse ajal pagevad, on kohalik raha „kleepuv“ ehk jääb kriisi korral tõenäolisemalt paigale.
PineBridge’i portfellihaldur märkis, et kui 14 aastat tagasi müüdi Hiina võlakirjadest Aasias viiendik, siis nüüd on see pea 70 protsenti.
Kuid USA eeldatavad intressitõusud ning Euroopa Keskpanga rahatrüki vähenemine paneb arenevad turud alanud aastal proovile, leiavad arenevate turgude veteranid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele