2018. aastal on arenevate turgude puhul keskseks küsimuseks, kas riigid on üksteise kriiside eest ka edasi kaitstud, kirjutab Reuters.
Arenevate turgude sektorit aastaid kummitanud kriiside levik ühelt turult teisele on vähenenud piirini, kus Brasiilia valuuta 10protsendine kukkumine läinud aasta mais jättis teised turud pea puutumata.
Varem on arenevaid turge koheldud homogeenselt vaese ja kriisialti piirkonnana, kuid kas nüüd on investorid hakanud lähenema turgudele individuaalselt? Või on tegemist keskpankade lõdva rahanduspoliitika tagajärjega?
Oma osa mängivad mõlemad tegurid.
Varem oleks Brasiilia reaali selline kukkumine viinud ahelreaktsioonini kauges Aasias ja Aafrikas, kus keskpangad proovinuks oma turge kaitsta. Kuid spetsialistide sõnul viiks USAst või Hiinast algav kriis arenevatelt turgudelt raha ikkagi turvalisemaks peetavatesse varadesse, näiteks Šveitsi franki.
Arengumaades on muutused toimunud pika aja jooksul. Esiteks teevad riikide keskpangad otsuseid üha enam enda majanduskeskkonna, mitte Föderaalreservi otsuste põhjal. Keskpangad kontrollivad inflatsiooni, valuutad on ujuvad ning umbkaudu 80 protsenti laenudest tehakse kohalikus valuutas.
Investorid vaatavad sektorit lühiajalise kauplemise asemel pikema vaatega. Sealhulgas püüavad mitmed lääne pensionifondid, mis kümme aastat tagasi oleks liigse riski tõttu välja jätnud, nüüd pakkumisel olevaid kõrgeid intresse.
Kui 15 aastat tagasi hoidsid investeerimisfirmad arenevatel turgudel vaid pisikese osa portfellist, siis nüüd hoitakse seal tõenäoliselt 5-10 protsenti kõigist varadest, kirjutab Reuters.
Kasvanud on ka arenenud turgude investorite hulk. Aasia, Ida-Euroopa ja Ladina Ameerika arenenud maade valitsused saavad suure osa finantseerimisvajadustest kohalikest pensioni- ja kindlustusfondidest.
Ja erinevalt välisinvestoritest, kes languse ajal pagevad, on kohalik raha „kleepuv“ ehk jääb kriisi korral tõenäolisemalt paigale.
PineBridge’i portfellihaldur märkis, et kui 14 aastat tagasi müüdi Hiina võlakirjadest Aasias viiendik, siis nüüd on see pea 70 protsenti.
Kuid USA eeldatavad intressitõusud ning Euroopa Keskpanga rahatrüki vähenemine paneb arenevad turud alanud aastal proovile, leiavad arenevate turgude veteranid.