Kuidas mõjutab odavam dollar aktsiaturge?

„Kui aktsiaturgudele meeldib nõrk dollar, siis on küllaltki suur võimalus, et poliitikutele meeldib nõrk dollar samuti. Sama kehtib kaubanduspoliitika puhul,“ ütles Deutsche Banki makrostrateeg Alan Ruskin.

USA rahandusminister Steven Mnuchin ütles kolmapäeval Davosis Maailma Majandusfoorumil, et nõrgem dollar on „meie jaoks hea, sest see seostub kaubanduse ja uute võimalustega“.

Lisaks Mnuchinile on sõna võtnud ka teised Trumpi valitsuse liikmed ja ametnikud. Selle nädala alguses otsustati Washingtonis kehtestada päikesepaneelidele ja pesumasinatele impordimaks. See tekitas investorite jaoks uue mure – on võimalik, et USA astub Hiina ja Lõuna-Koreaga kaubandussõtta.

Dollar kukkus 2017. aastal tublisti ning tänavu on langus jätkunud. ICE dollariindeks, mis mõõdab dollari käekäiku kuue suurima valuuta suhtes, langes 2017. aastal 10 protsenti. Standard & Poor’s 500 indeks lisas aga 19,4 protsenti. Jaanuaris on dollariindeks langenud 3,2 protsenti, S&P 500 indeks on tõusnud 3,2 protsenti.

Paljude ekspertide sõnul on odavam dollar USA aktsiatele hea, eriti rahvusvahelistele aktsiatele, kes saavad suure osa käibest välismaalt. Lisaks muudab see USA varad välismaa ostjate jaoks odavamaks. Ruskin tõi välja, et 2015. aastal rääkis Föderaalreservi asejuht Stanley Fischer, et dollari 10protsendiline odavnemine (kaubandusega kaalutud keskmine) suurendab reaaleksporti kolme aasta jooksul 7 protsendi võrra. Sisemajanduse koguprodukti peaks see aitama kasvatada 1,5 protsendi võrra.

Nendest arvutustest selgub, et juba praegu on dollar piisavalt odavnenud, et Trumpi ametiajal SKP-le 1 protsent juurde lisada. Võib öelda, et mõju on tunduvalt suurem kui maksureformi puhul, ütles Ruskin.

Samas võib nõrk dollar mõjuda USA aktsiatele ka halvasti – seda juhul, kui inflatsioon kiireneb ja see hakkab nõrgestama võlakirjaturgu. Inflatsioonitõusuga kaasneb tavaliselt ka võlakirjade tootluse tõus. Võlakirjade hinnad ja tootlus liiguvad vastassuunaliselt. Samas toimub nende protsesside ülekanne aeglaselt.

„Tõsi, USA dollari langus on kiirenenud, aga see ei tähenda, et võlakirjaturul tuleb järsk langus. Põhjus peitub selles, et mõju inflatsioonile ei ole nii kiire ja äkiline,“ ütles Ruskin.

Võlakirjaturgu ohustab aga asjaolu, et suur osa Ameerika Ühendriikide võlakirjadest on teiste riikide käes. Nende hulka kuuluvad ka Aasia riigid, kellega on oht sattuda kaubandussõtta. Siis võib juhtuda, et mitu riiki eesotsas Hiinaga hakkavad USA võlakirju müüma, mis paneks turu järsult surve alla ja suruks tootluse üles. Selle kuu alguses kirjutas Bloomberg, et Hiina ametnikud juba kaaluvad USA võlakirjade ostmise peatamist, peamiselt ongi selle põhjus kaubandussuhete halvenemine.

„Üks riik, kust võib arvestatav vastulöök tulla, on Hiina. See paneb aktsiainvestorid muretsema. Seni pole hiinlased eriti midagi ette võtnud, aga tavaliselt tegutsevad nad järkjärguliselt. Järske lükkeid ei tehta,“ nentis Ruskin. Samas tasub välja tuua, et Ameerika Ühendriikide võlakirjade müümine kahjustab ka Hiina enda huve.