Pankade monopol on murtud

Raha jääb panka. Siin ei muuda direktiiv midagi. Küll aga toob see revolutsiooni maksete tegemisel, sest kaks aastat tagasi sai otsustatud: kui klient nõuab, peab pank jagama kolmanda teenusepakkujaga rakendusliidest (API), mis võimaldab fintech'il anda pangale käsk ülekanne sooritada. Ideaalis teeb see makseteenused mugavamaks ja ka turvalisemaks. Need 300 000 eestlast, kes aga internetipangas koodikaardiga käia eelistavad, peavad harjunud süsteemist loobuma – koodikaardid kaovad.

See toob ka teisi võimalusi: kui inimesel on kaks kontot kahe eri panga juures, siis uue regulatsiooni järgi võib ta anda nende andmed mõne äpi pakkujale, kes siis tohib kõik andmed koondada ja ise kliendi jaoks taasesitada. Ning teoreetiliselt võib juhtuda, et kui inimene tahab seal keskkonnas makset sooritada, pakub äpp kohe kahte võimalust. On ühe panga teenustasu madalam, saab klient selle kohe välja valida ja kulusid kokku hoida.

Euroopa on tõtt-öelda muust maailmast maha jäänud. Hiinas pole midagi ebatavalist, et kõiki maksmisi saab mobiilis mobiilis teha Alibaba makseteenuse Alipayga. Regulatsiooni muudatus võibki tähendada, et ka piiriülesed teenusepakkujad hakkavad suurema huviga Euroopa poole vaatama. Kuid eelkõige annab see hea teenimisvõimaluse siinsetele fintech-ettevõtetele. Muudatust asub ära kasutama ka Eesti Investly, mis plaanib investoritelt raha kaasata: rahaga tahetakse äri arendada, et siis pankadele atraktiivseks partneriks muutuda. Investly juht Siim Maivel usub, et see aitab äri mahtu oluliselt kasvatada – ja seda vaat et ilma oluliste lisakuludeta.

Ka makseteenuse pakkuja Fortumo juht Martin Koppel peab muudatust võimalusi avardavaks, kuid leiab, et Fortumole endale avaldab muudatus väiksemat mõju. Põhjuseks asjaolu, et regulatsioonis on välja toodud erand mobiilimaksetele. Erand seisneb selles, et kui maksed on piiratud igale kasutajale kuni 300 euro ulatuses kuus, siis ei pea mobiilioperaator eraldi makselitsentsi hankima.

„PSD2 mõju Euroopa Liidus tegutsevatele finantstehnoloogia ettevõtetele on kahtlemata positiivne, kuna lubab klientidele pakkuda teenuseid ilma finantslitsentsi omamata. Lisaks on nüüd pankadel kohustus muuta oma kontod nii-öelda avatuks, mis tähendab, et pangakontode otsa on võimalik luua palju lisandväärtusteenuseid, mida seni said pakkuda vaid needsamad pangad oma klientidele,“ selgitas Koppel. Nii saab mobiilne pank näiteks ehitada üles oma infrastruktuuri, mis pakuks kliendile mugavamaid lahendusi – ja selleks kasutataks ära kliendi olemasolevat, litsentsiga panga kontot.“

Idufirmadel on piiratud hulk raha ja selle asemel, et maksta ülikulukate litsentside eest, saavad nad nüüd keskenduda oma teenuse paremaks muutmisele ja klientide hulga suurendamisele. Samas muudab see ka pankade elu, sest n-ö kinnisest turust saab avatud turg, kus klient ei ole kõigi oma teenustega ühe panga küljes, rääkis Koppel.

Swedbanki arvelduslahenduste juht Eero Treumann ütles, et Eestis on seni uue lahenduse vastu üles näidanud kümned ja Swedbank Grupi neljal koduturul kokku sajad ettevõtted. Samal ajal on praktiliste lahendusteni veel jupp maad minna. „Pangad alles arendavad rakendusliideseid (API) ja seega on veel vara reaalsest kasutajakogemusest rääkida,“ nentis Treumann.

PSD2 mõju Eesti pankadele hindab Treumann marginaalseks: “Eelkõige soodustab PSD2 sektoriülese koostöö kasvu – pankade ja fintech-ettevõtete koostöös luuakse klientidele lähitulevikus mitmesuguseid uusi lahendusi ja teenuseid. Eestis on panganduse digitaliseerituse tase juba praegu väga heal tasemel ja seetõttu on PSD2st tulenev mõju pankadele ilmselt mujal Euroopas palju suurem.“

Kuigi klientide jaoks võimalused rahaajasade korraldamisel laienevad, soovitab Treumann valvas olla. Andmeid on kutsutud 21. sajandi kullaks ning nende peale on maiad kõik ettevõtted. „Ohuks on aga kliendiandmete väärkasutamine – PSD2 võimaldab kolmandal osapoolel saada kliendi nõusolekul pangast palju tundlikke kliendiandmeid. Seega soovitame klientidel alati tähelepanelikut uurida, kellele ja milleks ta oma andmetele ligipääsemist võimaldab,“ ütles Treumann.

Kuigi kliendil lasub nüüd varasemast suurem vastutus, pole ta oma tegevuses sugugi üksi. Raha jääb tal jätkuvalt pangakontole ning kui midagi juhtuma peaks, võib klient ikka panga abile loota. Samal ajal on Euroopa Liidus vähenenud ka pangakliendi omavastutus: kui konto turvameetmetest olenemata häkitakse või juhtub keegi tõmbama sealt muul kombel raha välja, siis vastutab panga klient 50 euro ulatuses endise 150 euro asemel.

Swedbank selgitas aga, et seadus näeb siin ette omad nõuded: nii ei kohaldata omavastutust, kui maksja on jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused - näiteks kui jättis pangale probleemi tekkimisest näiteks makseinformatsiooni kaotusest.

Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi hinnangul toob muudatus kaasa koodikaartide surma ning sunnib kasutajaid suuremale valvsusele. Teisalt elavdab direktiiv olulises mahus turgu ja suurendab konkurentsi erinevaid finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete vahel.

Eesti on digiteenuste levikult maailmas esirinnas ja seega PSD2 ilmselt ei avalda meile nii suurt mõju kui riikides, kus digitaalne pangandus alles areneb. Ka Euroopas on veel riike, kus klient näeb näiteks oma jooksva päeva pangatehingute infot alles päeva lõpus. Direktiiv avab pangandusturu erinevatele teenusepakkujatele, kes saavad pakkuda pankade klientidele oma teenuseid, kui klient annab neile ligipääsu oma kontoinfole ja lubab neil algatada makseid oma kontolt. Nii saab luua näiteks mobiili- või veebirakendusi, mille kaudu on võimalik näha oma kontojääki korraga kõikides pankades ning algatada makseid pangalingile sarnaneva lahendusega ka välismaistesse veebipoodidesse.

Kontoinfo teenuse pakkuja saab kliendi nõusolekul ligipääsu klindi kontoinfole, et seda kuvada näiteks oma veebirakenduses. Makse algatuse teenuse pakkuja saab õiguse kliendi kontolt maksete algatamiseks, seda vastavalt kliendi juhistele.

Suurimaks muudatuseks pangaklientidele on kahtlemata pankade koodikaartide kasutamise oluline piiramine, mis toob tegelikult kaasa selle teenuse sisulise lõpetamise, kuna direktiiv ei luba koodikaardiga suurt midagi pangas enam ette võtta. See mõjutab ligi 300 000 Eesti pangaklienti, kes kasutavad panka logimiseks vaid koodikaarti. Tarbimisharjumuse muutmine nii suures kliendigrupis korraga on muidugi keeruline ka pankadele. Soovitame klientidel omada alati mitut moodust interneti- või mobiilipanka logimiseks ja seal toimetamiseks, olgu selleks siis ID-kaart, Mobiil-ID, PIN-kalkulaator, Smart-ID või ka mõni vaid oma kodupanga pakutav lahendus. Õnneks on neist mitu võimalust tasuta.

Uute teenuste turule tulek toob endaga kaasa kindlasti vajaduse nendega kohanemiseks. Oluline on, et kliendid mõistaksid, millised õigused nad näiteks kontoinfo teenuse pakkujatele oma pangakontole ligipääsuks annavad. Igasuguse makse algatamisel tuleb väga tähelepanelik olla ka praegu, aga tulevikus muutub asi keerukamaks ja inimene peab arvesse võtma muutujaid, mis puudutavaid erinevaid teenusepakkujaid, nende rakenduste eripärasid ja teenuse tingimusi.