Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üürituru valupunkt ootab lahendust
Rohkem kui viis aastat veniva üürituru regulatsiooni muutmine edeneb äärmiselt aeglaselt ja ajab vihale väikeinvestoreid, kes on teinud suure hulga muudatusettepanekuid, millest tähtsaim on mittemaksvast üürilisest kiiremini lahtisaamine.
Iga kord, kui seaduse muudatusettepanekud uuele kooskõlastusringile lähevad, viitab justiitsministeerium vajadusele "analüüsida edaspidi eelnõu algatamist", mis põhjustab meelehärmi huvigruppidele, kes tahaksid seadusest reaalset lahendust oma probleemidele, mida põhjustavad mittemaksvad nn puuküürnikud. Pildil investorite huvigrupi eestvedaja Peeter Pärtel.
Foto: Liis Treimann
Seni on väikeinvestorite huvigrupi juhi Peeter Pärteli sõnul käinud kogu protsess nii, et kord aastas saadavad huvigrupid oma ettepanekud ja siis järgneb kõrvulukustav vaikus.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.