Andmed näitavad: võitev strateegia börsil polegi raketiteadus
Investeerimisstrateegia valik tekitab sageli investoritele peavalu. Kui üks investor purjetab läbi turu andunud väärtusinvesteerimise fanaatikuna, võib teine sama strateegiat katsetades tunda end nagu kala kuival.
Kuna erinevad strateegiad nõuavad investorilt ka erinevaid oskusi ning erinevas mahus ajalist panustamist, on selge, et investeerimisstrateegia valikul ei saa lähtuda põhimõttest „one size fits all” (üks suurus sobib kõigile).
Kui investeerimise eesmärk on kindlustada endale pensionipõlveks finantsiliselt turvaline elu, võib pensionile mineku eel pakkuda üleminek aktsiatest võlakirjadesse head kaitset turu äkiliste liikumiste vastu. Ajaloolised andmed näitavad, kas ja mis ajahetkel on mõistlik see liigutus ära teha.
Investorid imestavad olukordade üle, kus majandusel läheb justkui hästi, aga aktsiaturg liigub hoopis allapoole ja ka vastupidi. Justkui oleks aktsiaturg reaalsest majandusest eraldunud. Baltimaades võib tõepoolest esineda majanduse ja börsi nn lahtisidumise nähtust, mida varasemad uuringud on arenenud maades täheldanud.
Mis paneb ühe raskustes ettevõtte aktsia mõne päevaga mitusada protsenti tõusma? Miks ja kuidas tekkisid aktsiad, mille hinnatõusu taga ei ole mitte finantsnäitajad, vaid sotsiaalmeedia, foorumid ning väikeinvestorite hordid, kes on sõjas riskifondide vastu?
Investeerimiseksperdid kipuvad rõhutama investeerimisperioodi pikkust kui hea tootluse teenimise alustala liitintressi mõjul. Tegelikult, kui investor soovib vähendada oma kahjumi saamise riski, on aeg tema suurim sõber, näitab analüüs.
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.