Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ostunimekiri Norra kalasektorist

    Analüütikud on Norra kalatööstuse pikaajaliste väljavaadete osas optimistlikud.Foto: SalMar

    Rõõmust hüppamiseks on põhjust kõigil neil investoritel, kes on viimastel aastatel Äripäeva loodud investor Toomase eeskujul Norra kalasektorisse investeerinud, sest lühikese ajaga on trollidemaa kalaaktsiad kostitanud investoreid korraliku saagiga.

    Kui uskuda sektorit katvaid analüütikuid, siis ei ole ka uustulnukatel hilja ilusast kasvust osa saada. Kaugel sellest. Möödunud kuul avaldasid Nordea kalasektori analüütikud Kolbjørn Giskeødegård ja Anders Hagen analüüsi, milles andsid või kinnitasid ostusoovituse igale viimaselegi sektoris tegutsevale ja panga poolt kaetud ettevõttele. Reedel tegid sama ka Handelsbankeni analüütikud, kelle hinnangul peitub sektoris endiselt suur potentsiaal ning kõrgeid kala hindu võib oodata veel hea mitu aastat.
    Peamine põhjus, miks kala hinnad on viimasel ajal hüppeliselt tõusnud, peitub Tšiili vetes. Nimelt on Norra järel maailma suurusel teise lõhetootja toodangut sel aastal tõsiselt räsinud mürgiste vetikate vohamine, mis on hinnanguliselt vähendanud pakkumist 20-25 miljoni kala ehk ligi 80 000-100 000 tonni võrra. Neist suurem jagu oli kavas välja püüda tänavu teisel poolaastal.

    Investor Toomas investeeris Lerøysse aastate eest

    Äripäeva loodud investor Toomas investeeris Lerøysse esmakordselt 2013. aasta novembris ning vaatamata vahepealsele kasumivõtule on ta ettevõtte osakaalu oma portfellis järk-järgult suurendanud.

    Praegu moodustabki kalakasvataja Toomase portfellist suurima osakaalu ehk 14% kogu varast. 12% osalusega järgneb osalus Apple’is ja Toomase suuruselt kolmas investeering on tehtud Microsofti (8,3%).

    Samuti on Lerøy üks Toomase portfelli suurimaid dividendimaksjaid. Ka praegu, mil aktsia kaupleb rekordkõrgel, on ettevõtte dividenditootlus ligi 3%.

    Pakkumise kasv kukub kivina
    Juba enne dramaatilisi muutusi Lõuna-Ameerika läänerannikul ennustasid Nordea analüütikud, et globaalne pakkumine langeb 2016-17 aastal 95 000 tonni võrra. Nüüd ennustatakse, et aastane püügitase jääb mullusega võrreldes 180 000 tonni võrra väiksemaks. Ka Norras oodatakse mullusest väiksemaid püügimahte.
    Seega järgneb analüütikute hinnangul tänavusele prognoositavale 6,8% suurusele pakkumise vähenemisele 1,6% langus ka 2017. aastal. Mõlema riigi puhul piiravad kasvu nii bioloogilised tegurid kui Tšiili puhul ka piiratud finantsvõimekus. Võrdluseks – kui ajavahemikus 2010-15 oli keskmine aastane globaalse pakkumise kasv 8,7%, siis järgmise viie aasta peale ennustatakse keskmiseks aastaseks kasvuks 0,1%.
    Nõnda võib Tšiili sündmuste valguses oodata üleilmselt pakkumisšokki, mis saadab sealse lõhe hinnad kõrgustesse ja toetab praeguseid kõrgeid Norra lõhe hindu. Nordea tõstis oma viimases sektori ülevaates 2016-17 aasta lõhe hinna prognoosi 50 Norra kroonile kilo kohta. Varem prognoositi kilo hinnaks vastavalt 46 ja 48 NOKi.
    Analüütikud näevad märkimisväärset hinnatõusu potentsiaali ka USA turul, kus Kanada ja Tšiili lõhe hinnad on viimastel aastatel olnud üha kasvava pakkumise tõttu tugeva surve all. Samuti ennustatakse Tšiili pakkumise kokkukuivamise taustal ameeriklaste üha suuremat ostuhuvi Euroopa lõhetoodangu vastu.

    Miks andsite Lerøy Seafoodi aktsiale ostusoovituse?Marius Gaard, Swedbanki analüütik

    Ma usun, et Lerøy on mitmes mõttes hea investeering. Võttes arvesse tuleviku oodatavat rahavoogu ja praegust tootmisvõimsust, on aktsial 10-20% tõusuruumi. Võrreldes teiste Oslo börsil noteeritud kalakasvatajate aktsiatega, kaupleb see odavaimate hulgas. Ettevõtte peamised riskid on bioloogilised ja ka see, kui tootmiskulud peaks kontrolli alt väljuma.

    Lerøyl oli mullu kalatäidega probleeme, kuid prognooside järgi ei muutu need mured suuremaks, kui need seni on olnud. Et Lerøy on puhtakujuline Norra kalafarmer, lõikab see suurt kasu euro vastu nõrgenenud Norra kroonist. Samal ajal kannataks kalaeksportija euro nõrgenemise tõttu. Lerøy on suuruselt teine Norra lõhetootja SalMari ees ja Marine Harvesti järel.

    Head ajad jätkuvad
    Nordea analüütikud pole kalaturul sugugi ainsad optimistid. „Head ajad on siin, et jääda,“ pealkirjastas Handelsbankeni analüütik Kjetil Lye oma sektori viimase ülevaate. Ta hindas sarnaselt suurema osa kolleegidega Oslo börsil noteeritud kalakasvatajate tulevikuväljavaated lootustandvateks eeskätt tänu tugevale nõudlusele, samal ajal kui pakkumise kasv teeb selgelt vähikäiku. Lisaks toetab tema hinnangul lõheeksportijaid nafta hinna languse tõttu nõrgenenud Norra kroon.
    Kuigi Norras tegutsevatele ettevõtetele valmistab endiselt peavalu suurem söödakulu ning bioloogilised väljakutsed, näiteks kalatäide levik, räägivad analüütiku hinnangul sektorisse investeerimise kasuks ettevõtete võrdlemisi suured dividendid ning pikaajaliselt võib nõudlust veelgi turgutada Vene turu taastumine, kui praegune sanktsioonide tõttu kehtestatud impordikeeld peaks kaduma.
    Just Vene kaubandussanktsioonid olid ka 2008. aastast Norra lõhefarmereid katnud Nordea analüütiku Giskeødegårdi hinnangul sektori jaoks viimane tõsisem vapustus.
    „Sektor kaotas üleöö ühe oma suurima turu,“ meenutas ta Äripäevale antud intervjuus 2014. aasta augustit. „Sisuliselt kogu lõhe, mis muidu läheks Venemaale, suunati Euroopa Liidu turule ja see avaldas hindadele survet.“
    Olgugi et nüüdseks on nõudluse-pakkumise pilt oluliselt muutunud, hoiatas Giskeødegård siiski, et turud võivad muutuda praeguste kõrgete lõhe hindade juures liiga optimistlikuks. Ta selgitas, et aasta teises pooles suureneb Norra kalakasvatuste pakkumine ainuüksi hooajalistel põhjustel ning see toob ka hinnad praegustelt rekordtasemetelt veidi allapoole.
    „Peamine risk on, et turul ei olda valmis septembris ja oktoobris neid hindu maksma,“ rääkis Giskeødegård. „On ka Norra krooniga seotud risk. Valuutakurss on olnud väga soodne, NOK on olnud pärast nafta hinna langust väga nõrk ja see tuleb 95% oma toodangust eksportivatele Norra lõhefarmeritele kasuks. Seega tugevam NOK võib samuti olla risk.“
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.