Investor Toomas: Ameerika säästumarketi võidukäik

Jätkates oma hiljutist Amazoniga alustatud teemat, kirjutan nüüd sellest, kuidas on Ameerikas edukalt rakendatud ärimudelit, mis lähtub klientide soovile või vajadusest külastada anonüümsete netipoodide ja hüpermarketite asemel kodukoha külapoodi.

Üks mu sõber investeeris keset suurt masu 2009. aastal uuesti börsile viidud jaeketti Dollar General. See tundus mulle tollal kaunikesti julge idee, aga ta on oma investeeringut tänini hoidnud, teeninud igati viisaka 274% tootlust ja sellele lisaks saab alates eelmisest kevadest ka dividende. Aktsiahind on praegu kõigi aegade tipptasemel.

Taasleiutatud bränd

Dollar General ei ole iseenesest uus ettevõte. 1939. aastal hulgimüüjana alustanud firma esimene jaepood, mis lähtus toona kontseptsioonist, et ükski kaubaartikkel ei maksa üle dollari, avati 1955. aastal Kentuckys. Odavpoena tegutses kett Ameerika turul aastakümneid, teenindades ennekõike neid piirkondi, mis olid Wal-Marti jaoks liiga kolkad.

Olen ise kunagi oma Ameerika-reisidel paari Dollar Generali poodi külastanud ja pidanud seda ajale jalgu jäävaks äriks. Kaupa oli vähevõitu, puhtus jättis soovida, parkida polnud ka eriti kuhugi. Asjad olid küll odavad, aga ei maksnud enam sugugi alla dollari.

Majandusbuumi kõrgajal 2007 ostis investeerimisfirma KKR & Co aga Dollar Generali börsilt välja. Uus omanik andis poeketile uue teo ja näo, sulges või paigutas ümber ebapiisava kasumiga tegutsenud või kõrgendatud standarditele mittevastavad poed (neid oli umbes 6000-st kokku üle 400) ja tõi ettevõtte finantskriisi sügavikus 2009. aastal börsile tagasi, kui rahvas just säästurežiimil elas. Wikipedia andmetel on see olnud muide üks KKR-i edukamaid tehinguid, jaeketi väärtust suudeti kahe aastaga kasvatada hinnanguliselt 30%.

Konkurentidest edukam

Praeguseks on Dollar General 26 aastat järjepanu müügitulu kasvatanud, 2015. aastal küündis see juba 19 miljardi dollari lähedale ning ettevõttel oli üle 12 000 poe. Ka puhaskasum on kasvutrendis ja kujunes mullu 1,1 miljardi suuruseks. Kasum aktsia kohta kasvas 13%. Samal ajal teatas Wal-Mart, et tema katse ekspresspoodidega kukkus läbi. DGga ei suudetud kaubavaliku poolest konkureerida: lisaks oma kaubamärgi turustamisele on DG hakanud ainuesindama ka mitmeid teisi brände.

Sõbral oli õigus, kui ta ütles, et DG suudab oma ärimudeliga igas makrokeskkonnas edukalt tegutseda, põhjendades seda sellega, et kui uus majanduskasv tulebki, siis lõhe rikaste ja vaeste vahel süveneb ning kodulähedane odav pood, mis suudab meeldival viisil pakkuda kõike igapäevaselt vajalikku leivast kütuseni, ei kao kuhugi.

Veel ühe huvitava faktina soetas Dollar General aasta hiljem veebiaadressi dg.com, tehes parema pakkumise kui Dolce & Gabbana. Selle sammuga avas ettevõte lõpuks ka internetipoe, et Amazoni pealetungi oma sihtrühmas kontrolli all hoida.

Dollar Generali sõber müüa ei kavatse. Areng jätkub, sest sel aastal plaanitakse avada jälle 900 uut poodi ja teha uus käiberekord. Pikaajalises perspektiivis plaanib DG kasvatada kasumit aktsia kohta 11-17% aastas. Ainsa probleemina paistab praegu see, et jaekett piirdub üksnes USA turuga, kusjuures dollari võimalik edasine tugevnemine ei soodusta ettevõttel välisturule sisenemist.