Tanel kirjutas, et ostis paar aastat tagasi Molycorp INC aktsiaid lootuses, et ettevõte päästetakse, kuna tegu oli väljaspool Hiinat suurima haruldaste muldmetallide tootjaga.
- Metallide töötleja NPM Silmet, varasema nimega Molycorp Silmet. Foto: Erik Prozes
Kuid ettevõte lasti pankrotti. "Väikeaktsionärid kaotasid kõik ja suurosanik Oaktree Capital Group sai restruktureeritud ettevõttes osanikuks. Kui vanasti jäi alles paber, mis omas ehk emotsionaalset/numismaatilist väärtust, siis mis saab aktsiatest tänapäeval – nullid ja ühed digitaalsest andmebaasist lihtsalt kaovad, nagu neid ei oleks olemas olnudki," küsis Tanel.
Ettevõtte pankrot on paraku risk, mis iga investori jaoks realiseeruda võib. See on ka üks põhjustest, miks ma ise tagasihoidlikult raha paigutan – pigem uurin põhjalikumalt ettevõtte hingeelu, teen korraliku kodutöö ega torma liiga kiiresti liiga ilusana näivaid võimalusi ära kasutama. Tunnistan ausalt, et see teatud laiskus ongi mind seni kõige hullemast päästnud. Ja samal ajal ka paremast. Olen leppinud sellega, et iga-aastaseid hiigelvõite nagu Leroy näen harva, kuid see-eest pole ma ka pidanud nägema oma staaraktsia pankrotti. Taneli eeldus polnud iseenesest vale, tõepoolest oleks võinud Molycorpi puhul ka teisiti minna. Kuigi tagantjärele tarkusena oli näha, et Molycorpil olid kaelas nii suured võlad, et pankrot osutus kõige valutumaks lahenduseks.
Iseenesest ei juhtu pankrotistunud ettevõtte aktsiatega muud kui see, et need on hetkega väärtusetud. „Investori kontole jäävad nad alles seniks, kuni väärtpaberid registrist kustutatakse. Mõnikord ei kustutatagi ja siis jäävadki väärtusetud aktsiad investori kontole nii-öelda seisma,“ selgitas Nasdaq Balti börside turujärelevalve juht Kristo Sepp. Taneli jaoks lõppes lugu sellega, et pank palus kirjutada aktsiatest loobumise avalduse, millega lõpetatakse aktsiate kuvamine pangakontol, milleks Tanel ka nõusoleku andis.
Sepa sõnul aitabki pankrotiriski vastu ettevõtte käekäiguga kursis olemine ja õigeaegne väljumine. „Üleöö ei ole ajaloos just väga palju ettevõtteid pankrotti läinud. Mingid ilmingud on üldiselt varem avaldunud ja investoril on olnud piisavalt aega oma väärtpaberid spekulantidele müüa,“ soovitab Sepp.
Õige väljumise tähtsust rõhutas ka
Äripäevale invtervjuu andnud Austria investor Gerald Hörhan: liiga pikka „jokutamist“ ja „ekspertidele“ lootmist peab ta kõige suuremaks investeerimisveaks, mida ta on ka ise kunagi teinud.
Ühte õiget lahendust ega aktsiat pole aga minu meelest olemas. Kuigi mu enda portfellis on päris mitme firma aktsiaid, näitasid viimased nädalad, et olen liiga palju Leroyle panustanud – ja lõhesektori langus karistas mind kümne tuhande euro suuruse miinusega. Tuleb nõustuda Kristo Sepaga, kes ütleb, et hajutamine on börsil ja üldse investeerimismaailmas üks väheseid tasuta lõunaid.
Molycorpi pankrot
2011. aastal ostis USA kontsern Molycorp Inc Tiit Vähiga seotud Sillamäel haruldasi metalle tootva Silmeti 89 miljoni dollari eest.2014. aastal tekkisid Molycorpil raskused, mille üheks põhjuseks olid maailmaturu langevad hinnad. Kontsernil oli võlgu ligi 1,7 miljardi dollari eest ning 2015. aastal kuulutati välja pankrot.2015. aastal omandas pankrotis ettevõtte tema suurim võlausaldaja, USA investeerimiskontsern Oaktree Capital Management. Molycorp sai uue nime - Neo Performance Materials.
Seotud lood
Mart Poomi Jalgpallikool kutsub nii kogukonnaliikmeid kui ka jalgpallisõpru kaugemaltki panustama, et Männiku treeningbaasi uus kilehall saaks püsti veel 2024. aasta sees.