Turbulents portfellis lõppes õnnelikult

Veebruari viimasel päeval näitas pangakonto, et olen jõudnud uue teetähiseni, 293377,63 euroni. See tähendab jaanuari lõpu seisuga 2,3protsendist tõusu. Kuigi tahaks siinkohal rusikatega rinnale taguda, annan endale aru, et veebruaris turgutasid mind kaks suurt abimeest: tulemuste hooaeg ja Lerøy Seafoodi potentsiaali realiseerumine.

Veebruar algas minu jaoks ehmatusega: kerge varing börsidel ei jätnud ka minu portfelli puutumata ja 6. veebruaril kaotasin päevaga 7500 eurot. Seda oli valus vaadata, seda enam, et polnud selge – on tegu siis korrektsiooni algusega või siis kauaoodatud krahhiga. Pihta said mul kõik aktsiad, nii et korra jõudsin end veel õnnitleda võlakirjade osakaalu tõstmise eest möödunud aasta lõpus. Müügimõtteid siiski ei tekkinud, sest väga suuri fundamentaalseid nõrkusi ma oma aktsiate juures ei leidnud ja head aktsiat korrektsiooni ajal müüa on pikaaegse investori jaoks surmapatt.

Ja siis hakkaski portfell taastuma: tulemuste hooaeg sai hoo sisse ja enamik mu ettevõtteid pani võimsale aastale ka võimsa punkti. Sellega pöördus ka karude võim börsil, pullid andsid neile korraliku maksahaagi: investorid hakkasid aktsiaid taas suure hooga kokku ostma ja minul jäi ainult üle rihmad kinnitada ja gaas põhja vajutada.

Kõige suuremat heameelt sain veebruaris tunda Lerøy Seafoodi käekäigu üle. Ta on mul vaat et terve aasta murelaps olnud ja kui aktsia jaanuari lõpus 38 Norra kroonile kukkus, siis võttis ikka tuju alla küll. Kas tõesti investeerimistees, et kontserni hädad – lõhetäid, hinnasurve ja Hiina müüriga kaitstav Hiina turg – peavad kord saama seljatatud, siis vett ei pea? Hoidsin endal tuju üleval teadmisega, et fundamentaalnäitajate ja suhtarvude järgi (P/E suhe alla 10) on Lerøy siiski üks mu portfelli soodsamaid aktsiaid.

Minu tees on, et kalatooted muutuvad maailmas aina populaarsemaks ja sealt peaks ka norrakate ja seeläbi ka minu portfelli kasv tulema. Samal ajal on Lerøy puhul tarvis silmas pidada omamoodi "nokk kinni, saba lahti" hinnadünaamikat. Viimaste aastate suurem kasv oli tingitud sellest, et norrakatel olid igat masti bioloogilised hädad kaelas. Et Norra on maailma juhtivaid lõhetootjad, tähendas see kohe, et pakkumine maailmaturul vähenes ja nagu alati, tõstab selline asi hirmsasti hinda. Lõhe hind kerkis kuni eelmise aasta kevadeni, kus ta siis korralikult langema hakkas, sest ka tootmine sai hoo sisse. Viimastel nädalatel on hind aga usinalt tõusma hakanud ja Nasdaqi lõheindeksi järgi kaubeldakse sellega hinnatasemel 63 Norra krooni kilo – viimase kolme kuuga on tõus olnud 38 protsenti.

Kokkuvõttes jäid nii neljanda kvartali kui ka kogu aasta majandustulemused tublisti 2016. aasta omadele alla (kuigi käive kasvas 8 protsenti, vähenes kasum poole võrra) ja pärast tulemuste teatamist vajus aktsia analüütikute hävitavate kommentaaride peale ligi 5 protsenti miinusesse. Kuid siis tuul pöördus ja aktsia asus taas tõusule – sest analüütikud arvasid seda, mida minagi – et aktsia on veel liiga odav. Pärast möödunud aastat, kus kõik vähegi viisakad väärtpaberid üles osteti, on see muusika investori kõrvadele ja kokkuvõttes kosus Lerøy mu portfellis kuuga ligi 17 protsenti ning kaupleb praegu 47 Norra krooni tasemel.

Mida ma ei oodanud, oli Apple'i aktsia kiire taastumine pärast veebruari alguse börsiraputust. Aktsia oli jõudnud 180 dollari lähistele ja kukkus sealt hooga 155 dollari peale. Lisaks tuli aina uudiseid, kuidas kontsern peab hiiglaslikke makse tasuma ja kuidas kontsern selleks aastaks kasumihoiatuse andis – et ei ole see kasv enam see mis varem. Aga tõusis Apple siiski ja vaat et oma endiste tippude juurde, kuuga tervelt 6 protsenti. Praegu hoiavad investoritel tuju üleval kuuldused uuest hiigel-iPhone'ist, millega ettevõte plaanib varsti kliente üllatada.

Teiste aktsiate käekäik jäi aga tagasihoidlikuks. Positiivne on, et ükski väärtpaber polnud mul nii nõrk, et börside raputus seda jäädavalt kahjustanud oleks. Plusspoolele jõudsid välja kõik Balti börside väärtpaberid, aga kõikidel teistel on veel jupp maad sinna minna. Kõige valusamalt sai lüüa Berkshire Hathaway B-aktsia, mis kaotas kuuga enam kui 4,5 protsenti. Väärtpaberi vastu õiglane olles tuleb aga öelda, et see on viimase 12 kuuga tõusnud ligi 15 protsenti ja jõudis jaanuari lõpus 220 dollari ligidale. Majandustulemused on Warren Buffetti firmal aga tugevad, nii et patt oleks muret tunda.

Tänavu vaatan investeerimismaastikku kahetiste tunnetega: kuigi suured riigid ja maailmapank näevad, et elu läheb majanduskasvu numbreid vaadates aina tõusvas joones, siis ähvardab nurga taga keskpankade intressimäärade tõstmise oht. Et neid otsuseid üleöö ei tehta, annab see mu portfellile veel võimaluse rahulikult kosuda.

Kuklas tiksub küll mõte, et aga äkki tasuks hoopis äkilisemaks hakata ja rohkem riske võtta. Aga nagu veebruarikuine börside korrektsioon näitas, siis korraliku portfelliga pole korrektsioon sugugi hirmus ja laseb rahulikult magada ka siis, kui portfellist kaob üleöö 10 000 eurot. Jahin jätkuvalt pikaajalist tootlust ja lohutan end teiste investorite paremaid tulemusi nähes sellega, et võitja pole see, kes ühe kuuga palju teenib, vaid see, kellel on pensionipõlves suurem portfell ette näidata. Mis aga huvitavaid muutusi portfelli struktuuris sugugi ei välista.