Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestile sobib jääda gaasiootele

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Praktilise poole pealt hinnates on Eesti ja Soome peaministri nn gaasikokkulepe arukas, sest riike ühendav gaasitoru Balticconnector tuleb ning paigas on ka olulised tähtajad.

    Eesti ja Soome peaministri Taavi Rõivase ja Alexander Stubbi kokkulepet suure LNG-terminali ehitamisest Soome võib vaadata allajäämisena põhjanaabritele. Või siis tegelikult ammu otsustatud asja vormistamisena, kus suur vend võttis, mis suure venna oma, ja mille vastu olnuks üsna mõttetu võidelda.
    Praktilise poole pealt hinnates on eeskätt kiire toruühenduse rajamist toetava Äripäeva arvates tegu siiski aruka kokkuleppega. Eestit ja Soomet ühendav gaasitoru Balticconnector tuleb ning paigas on ka suured tähtajad.
    Esiteks võtab kokkulepe maha ühe seni õhus rippunud teema. Soomlaste senine leigus projekti vastu on mõistetav, kuna neil on taskus soodne pikaajaline leping Vene gaasi tarnimiseks. Liigne Euroopaga ühendumine võib seda isegi ohustada. Eesti poolel on aga nüüd tagataskus tugev stiimul soomlaste jaoks. Sest kui Soome pool regionaalse LNG-terminali rahastamise taotlust õigel ajal ei esita, saab Eesti palli enda kätte.
    Rõhk vajalikele ettevalmistustele. Nüüd saavad asjaomased spetsialistid rõhku panna juba vajalikele ettevalmistustele, et jõuaks õigel ajal Euroopa Liidu kaasrahastust taotleda. Seda nii terminali kui ka gaasitoru osas. On ju see viimanegi veel praegu laskmata karu nahk, ent ELi selge suund energiajulgeoleku tagamisele euroliidu prioriteetide hulgast ilmselt niipea ei kao. Seega toetusraha suure tõenäosusega siia ka tee leiab, aga seda mõistagi vaid põhjaliku ja pädeva eeltöö korral, millele nüüd keskenduda.
    Üks ebamäärasus gaasitoru tulevikus seisneb selles, et päris selge ei ole esmaspäeval sõlmitud kokkuleppe olemus. On see siis riikide ametlik kokkulepe või aumehelik käepigistus peaministritelt, kes võivad paraku iga hetk ametist priiks saada. Kui pigem see viimane variant, siis on oluline, et lepe ise saaks kõvema raami ning kehtiks ka võimalike võimumuudatuste korral nii siin- kui ka sealpool Soome lahte.
    Gaasivaldkonna tulevik selgusetu. Eestis tekitab küsimusi ka gaasimajanduse valdkond laiemalt. Praegu on nii riigi kui ka ettevõtete tasandil võetud suund sinnapoole, et gaasi osatähtsust ja selle kasutamist tervikuna vähendada. Kas siis majanduslikel kaalutlustel ehk gaasi hinnast tulenevalt või tollesama energiajulgeoleku riskide vähendamiseks. Riigilt ootaks nüüd selgemat väljaütlemist, kas see suund jääb samaks. Sel juhul omandab Balticconnector Eesti jaoks tõepoolest pigem tagavaravariandi kui igapäevase vajaduse rolli. See võib osutuda kokkuvõttes soomlastele märksa olulisemaks, mis omakorda tõstab põhjanaabrite huvi selle võimalikult kiire rajamise vastu.
    Oluline on gaasipoliitika selgus ka ettevõtjatele, sest peaministrite sõlmitud kokkulepe jätab ju igal juhul võimaluse rajada Eestisse kas või mitu LNG-terminali. Ettevõtjad saavad selle plusse ja miinuseid täpsemalt kokku lüüa ja oma otsuseid teha, kui lähteandmed olemas ning perspektiiv teada. Reaalsus võib olla ka see, et ühtegi pole mõtet ehitada, kui soomlaste oma üksi piisavalt efektiivne tuleb ning siinne gaasitarbijate turg on kokku kuivamas.
    Võib panustada soomlaste jännijäämisele. Kokkuleppega jääb ühtlasi veel variant panustada sellele, et Soome jääb regionaalse LNG-terminali ettevalmistustega jänni ning selle rajamise järje saabki Eesti endale.
    Kui me siis ikka veel soovime seda terminali Eestisse ehitada. Siin annab arutust ilmselt 2016. aasta, ent sellekski võimaluseks valmistumisega on nüüd selgem edasi minna.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.