Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaatame üle ka EASi ja KredExi mõttekuse

    JuhtkiriFoto: juhtkiri

    Arengufondi sulgemise tuules tuleks üle vaadata ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja KredExi tegevus ning iga konkreetse tegevusvaldkonna kohta küsida: miks me seda teeme ning kas seda on kindlasti vaja.

    Äripäeval on hea meel, et meie juhtkirjades korduvalt väljendatud soovitus Arengufond sulgeda on teoks saamas. Ent toimetus ei poolda Arengufondi seniste tegevuste mehaanilist laialijagamist EASi ja KredExi vahel. Küsimus pole üksnes selles, et osa tegevusi on olnud dubleeritud, vaid selles, kas maksumaksja raha kulutatakse otstarbekalt.
    Pideva eneseõigustamise sündroomi all pole viimastel aastatel kannatanud mitte ainult Arengufond, vaid ka EAS ja KredEx. Tüüpiliseks asendustegevuseks oleme pidanud EASi kärarikkaid kampaaniaid. Viimasest ajast on ette tuua soomlaste Eestisse tööle kutsumise kampaania, mida võiksid EASi asemel soovi korral teha hoopis ettevõtted ise või nende liidud, kes Soomest töötajaid leida tahavad. Varasemast meenub “Mandariinide” filmi Oscari-kampaaniaga liitumine ning kurikuulus matrjoškade kampaania.
    EASi juhile Hanno Tombergile meeldiks väga osa Arengufondi tegevusi endale saada, eriti idufirmade tugiüksust Startup Estonia: see võimaldaks tema sõnul EASil paremini korraldada idufirmade konverentsi Latitude 59 ning kergendaks EASi esindaja tööd Silicon Valleys. Mõlema tegevuse puhul on põhjust küsida, kas nendega peab tingimata tegelema maksumaksja raha toel toimetav EAS.
    Riskiinvesteeringud erakapitalile
    Arengufondi ja KredExi tegevus haakub eelkõige riskikapitalituru arendamisel. Kui Arengufond on eelkõige investeerinud otse ettevõtetesse, siis KredExi suund on investeerida fondifondide kaudu. Selles asjas on Äripäeva seisukoht, et riik ei peaks riskikapitalisti rolli enda peale võtma. Kui riigi sekkumine riskikapitali­investeeringutesse oli ehk kuidagi õigustatud Arengufondi loomise aegu ja järel, siis praeguseks suudavad idufirmad ise edukalt kapitali hankida ning on ka igati normaalne, et nad seda ise teevad. Riskiinvesteeringud peaksid jääma erakapitali pärusmaaks.
    EASis töötas mõne aasta eest ligi 300 töötajat, viimastel aastatel on see arv pisut vähenenud. EASi endise juhi Taavi Lauri 6500eurone palk tekitas avalikkuses tugevat vastuseisu. Tombergi palk on väiksem, 4800 eurot kuus. Arengufondis oli eelmisel aastal keskmine palk 3605 eurot, suurem kui riigikogu lihtliikmel. Need summad annavad aimu organisatsioonide tegevuskulude suurusjärgust.
    Suured kulud
    KredExit on määrinud perekond Rosimannusega seotud pankrotistunud Autorollo laenu käendamine. Riiklik sihtasutus ei ole siiamaani avaldanud, kui suure kahjumiga ta loobus 330 000eurosest nõudest ettevõtte vastu. KredExi tollane juht Andrus Treier keeldus ka nimetamast isikuid, kes sellise otsuse tegid. Treieri enda viimane palk enne juhi kohalt lahkumist oli 6790 eurot. Asendustegevuse otsimise märke kannab KredExi eilne pressiteade, mis teatab, et KredEx hakkab noortele tööandjaid tutvustama.
    2006. aastal riigikogu mõttekeskuse ja investeerimisfondina asutatud Arengufondi on algusest peale saatnud küsimused tema mõttekuse kohta. Oma osa on selles ka asutajal ehk riigikogul, kes ei pole püstitanud küsimusi, mida Arengufond peaks lahendama. Ka sõnakamad poliitikud on Arengufondi pidanud pelgaks jututoaks. Majanduse arengu võlukepike pole Arengufond olnud mitte ühelgi oma tegutsemisperioodil, küll aga seda organisatsiooni pidevalt saatnud laristaja kuvand.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Modera näeb uuel salapärasel lepingul edukat jätku
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.