Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriplaan 2017: otsitakse inimest

    Foto: Anti Veermaa

    Kui mullusel Äriplaanil leidsid ettevõtjad, et üks lahendus võiks olla edukas immigratsioonipoliitika, siis tänavu tahetakse keskenduda olemasolevate inimeste arendamisse. Väärtustatakse üha rohkem inimest, kes peitub numbrite taga, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Äriplaanil 2017 jäi kõlama väljakutse, millele ettevõtjad otsivad lahendust juba märksa kauem kui aasta. Ettevõtja otsib inimest.
    Kuna ettevõtlusmaastik on muutunud rahvusvahelisemaks ja võimalused väljaspool Eestit töö tegemiseks on paranenud, tunnevad ka noored, et nad saavad varasemast märksa kergemalt maailma avastada. See tähendab võimalust töötada ja elada seal, kus meeldib. Ja noored on valmis seda tegema, nagu ütles Adcashi asutaja Thomas Padovani. See on uus tegelikkus, millega ettevõtja peab arvestama. Seetõttu peab nii mõnigi Eesti ettevõtja suutma konkureerida üleilmselt, et Eesti inimest saada Eestisse tööle.
    Eestlased tagasi koju
    Vajadusel tuleb hakata võidu jooksma ettevõtjatega, kes tegutsevad märksa suurema majanduse ja võimalustega riikides. Võtkem näiteks Soome, kus palga- ja elatustase teeb Eestile tõenäoliselt veel aastaid silmad ette. Võib tunduda, et Eesti ettevõtjal on keeruline konkureerida Soome kolleegidega, ent tegelikkuses ollakse valmis Soomesse pagenud eestlasi tagasi meelitama.
    Nii transpordiettevõtja Hugo Osula kui ka pelletitootja Raul Kirjanen tunnevad, kuidas inimeste puudus pitsitab. Noori ei tule piisavalt peale, mistõttu tuleb otsida vajalikke töötajaid ka mujalt. Kui vaja, makstakse ka head palka, mis ületab sektori keskmise. Kui vaja, tuuakse eestlane kasvõi Soomest tagasi kodumaale. Miks? Sest õigete oskustega töötaja on tõeline aare.
    Kirjanen võiks tootmisettevõtte juhina mõelda, et organisatsiooni ja võimekuse suurenedes saab rohkem üle minna ka automatiseerimisele, ent see ei tähenda veel, et lõpuks hakkab terve ettevõte töötama pelgalt robotite najal. Kuluefektiivsuselt tunduks see ilusa lahendusena, ent tegelikkuses see nii kergelt ei tööta. „Ühest inimesest sõltub palju,“ leiab Kirjanen. Seetõttu tunnebki ta vajadust panustada töötajasse kui ettevõtte ühte arenguvõimalusse. Ja selleks, et ettevõtja suudaks täielikult pühenduda oma tööle, et ta suudaks kogu tööaja aidata ettevõttel areneda, tuleb suuta teda motiveerida. Olgu selleks siis palganumber, töökeskkond või ülesandepüstitus. Peamine, et inimese silm säraks. Kui töötaja on motiveeritud, siis tunneb ka juht või omanik suuremat kirge.
    Palju tööd, vähe töökäsi
    Suures pildis ei ole Eesti majandusel väga hädagi. On enam-vähem, nagu kirjeldas majandusminister Kristen Michal. Tööjõuturg on ajaloo parimas seisus, tööhõive ELi keskmisega võrreldes kõrge. Samas hõivatud töökäte kõrvale tekib juurde tööd, millele ei leidu piisavalt uusi huvilisi. Seetõttu on palgakasv kiire, vahetatakse tihemini töökohta.
    Äripäeva toimetuse meelest toob püsiv tööjõupuudus esile ettevõtja pingutuse, kui palju ollakse valmis panustama inimese leidmisesse ja hoidmisesse. Olgugi et tööjõukulud kasvavad kiiremini kui tootlikkus ning palgad kasvavad kiiremini kui kasumlikkus, tunnistavad tipptegijad kui ühest suust: inimene on ettevõtte kõige väärtuslikum vara.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.