Äriplaan 2017: otsitakse inimest

Äriplaanil 2017 jäi kõlama väljakutse, millele ettevõtjad otsivad lahendust juba märksa kauem kui aasta. Ettevõtja otsib inimest.

Kuna ettevõtlusmaastik on muutunud rahvusvahelisemaks ja võimalused väljaspool Eestit töö tegemiseks on paranenud, tunnevad ka noored, et nad saavad varasemast märksa kergemalt maailma avastada. See tähendab võimalust töötada ja elada seal, kus meeldib. Ja noored on valmis seda tegema, nagu ütles Adcashi asutaja Thomas Padovani. See on uus tegelikkus, millega ettevõtja peab arvestama. Seetõttu peab nii mõnigi Eesti ettevõtja suutma konkureerida üleilmselt, et Eesti inimest saada Eestisse tööle.

Eestlased tagasi koju

Vajadusel tuleb hakata võidu jooksma ettevõtjatega, kes tegutsevad märksa suurema majanduse ja võimalustega riikides. Võtkem näiteks Soome, kus palga- ja elatustase teeb Eestile tõenäoliselt veel aastaid silmad ette. Võib tunduda, et Eesti ettevõtjal on keeruline konkureerida Soome kolleegidega, ent tegelikkuses ollakse valmis Soomesse pagenud eestlasi tagasi meelitama.

Nii transpordiettevõtja Hugo Osula kui ka pelletitootja Raul Kirjanen tunnevad, kuidas inimeste puudus pitsitab. Noori ei tule piisavalt peale, mistõttu tuleb otsida vajalikke töötajaid ka mujalt. Kui vaja, makstakse ka head palka, mis ületab sektori keskmise. Kui vaja, tuuakse eestlane kasvõi Soomest tagasi kodumaale. Miks? Sest õigete oskustega töötaja on tõeline aare.

Kirjanen võiks tootmisettevõtte juhina mõelda, et organisatsiooni ja võimekuse suurenedes saab rohkem üle minna ka automatiseerimisele, ent see ei tähenda veel, et lõpuks hakkab terve ettevõte töötama pelgalt robotite najal. Kuluefektiivsuselt tunduks see ilusa lahendusena, ent tegelikkuses see nii kergelt ei tööta. „Ühest inimesest sõltub palju,“ leiab Kirjanen. Seetõttu tunnebki ta vajadust panustada töötajasse kui ettevõtte ühte arenguvõimalusse. Ja selleks, et ettevõtja suudaks täielikult pühenduda oma tööle, et ta suudaks kogu tööaja aidata ettevõttel areneda, tuleb suuta teda motiveerida. Olgu selleks siis palganumber, töökeskkond või ülesandepüstitus. Peamine, et inimese silm säraks. Kui töötaja on motiveeritud, siis tunneb ka juht või omanik suuremat kirge.

Palju tööd, vähe töökäsi

Suures pildis ei ole Eesti majandusel väga hädagi. On enam-vähem, nagu kirjeldas majandusminister Kristen Michal. Tööjõuturg on ajaloo parimas seisus, tööhõive ELi keskmisega võrreldes kõrge. Samas hõivatud töökäte kõrvale tekib juurde tööd, millele ei leidu piisavalt uusi huvilisi. Seetõttu on palgakasv kiire, vahetatakse tihemini töökohta.

Äripäeva toimetuse meelest toob püsiv tööjõupuudus esile ettevõtja pingutuse, kui palju ollakse valmis panustama inimese leidmisesse ja hoidmisesse. Olgugi et tööjõukulud kasvavad kiiremini kui tootlikkus ning palgad kasvavad kiiremini kui kasumlikkus, tunnistavad tipptegijad kui ühest suust: inimene on ettevõtte kõige väärtuslikum vara.