Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadustatud rünnak hoiupõrsale

    eelarveFoto: Anti Veermaa

    Valitsus on leidnud mooduse, kuidas eelmiste valitsuste kokkuhoiu arvel seaduslikult riigieelarve miinusesse lasta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Eelmise aasta lõpus üksteist leidnud koalitsioonipartnerid on tõepoolest üksmeelne seltskond. Veel ei ole ükski senine tabuteema valitsuserakondi omavahel tülli ajanud, ei õnnestunud see proportsionaalsel tulumaksul, ei õnnestunud ka riigieelarve deklaratiivsel puudujäägita hoidmisel.
    Sel nädalal otsustas valitsus, et kui eelarve on pikalt kosunud, võib vaikselt moosivargile hiilida ehk säästude kallale minna ja näiteks midagi ilusat ehitada. Nii hakkab rahandusministeerium välja töötama eelnõud, millega võib eelnevate aastate varusid 0,5% SKP ulatuses kasutusse võtta. Seni on seadus kohustanud vastu­pidiseks – kui aasta on olnud miinusmärgiline, peab selle järgmisel aastal ülejäägiga katma.
    Äripäeva arvates on tegemist teatud mõttes ausa sammuga, sest valitsus ütleb otse, et kavatseb eelmiste valitsuste kogutu nüüd oma projektide peale laiali jagada. Kuna seda seadust rikkumata seni teha ei saanud, tuleb nüüd seadust muuta. Nii lihtne see ongi.
    Ühelt poolt on riigieelarve tasakaal nii ehk naa raamatupidamislik hookuspookus ja olenevalt meetodist ning maailmavaatest on riigieelarve olnud ühtede silmis miinuses, teiste silmis plussis. Tavaliselt jookseb veelahe opositsiooni ja positsiooni vahelt, kus võimulolijad arusaadavalt plussi näitavad.
    Praegu on Reformierakond valitsuse plaanide suurim kriitik, aga ometi toimus riigieelarve plussi vedamine töötukassa rahaga just oravate võimul olles. Ja see ei olnud ainus ega esimene kord, kui miinus plussiks joonistati.
    Suhteline on riigieelarve suur pluss ka ainuüksi seetõttu, et iga kuues euro eelarves on ELi päritolu. Toetusteta oleme sügaval miinuses juba teab kui kaua. Jällegi miinus, mida oskame vaadata niisuguse nurga alt, et paistab plussina.
    Arvestus algab 2015. aastast
    Valitsuse praegune kava on kaval – struktuurne tasakaal peab valitsema mitme aasta keskmisena, aga siin ei kavatse valitsus vaadata järgmist 4–5aastast perioodi, vaid teeb seda tagasiulatuvalt. Nii on võimalik juba 2018. aastal võtta kasutusse aastast 2015 tekkinud ülejäägi arvel ligikaudu 115 miljonit eurot. Ja oleneb, kuidas arvutada, saab seda võimalust kasutada nii kaua, kui viimase kolme aasta kate on kulutatud.
    Kriitikutel on õigus selles, et eelarve tasakaal on olnud Eesti majanduse usaldusväärsuse üks olulisi alustalasid ning sellega saab riigi renomee hoobi. Seni on osatud jooksvat miinust osavalt varjata ning tõenäoliselt oleks õnnestunud ka edaspidi. Kui ümberringi on kõik kõvad laenajad, eristus Eesti eriti eredalt.
    Igaks juhuks eelnõu
    Eesti Panga president Ardo Hansson viitas, et riik stimuleerib majandust ajal, mil majandus stiimulit ei vaja – mis tähendab, et saame asjad kätte kallimalt. Pealegi on meil tulevikus reserve hädasti vaja. Eriti kui pole teada, kuidas kavatseme vastu minna rahvastiku vähenemisest tulenevatele väljakutsetele.
    Valitsuse osava kava juures tuleb kõige suurem küsimärk asetada hoopis valitsuse eesmärkide juurde – mis on need hädavajalikud investeeringud, milleks riik nii hoolsalt valmistub. Vaevalt, et ettevalmistusi tehakse lihtsalt igaks juhuks.
    Häid ideid valitsuse poolt seni kõlanud pole, on vaid riigi üürikorterid, sajaprotsendiliselt doteeritud bussiliinid või sajamiljonilise linnahalli ehitamine, aga need on rumalad mõtted.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.