Kui viga näed laita, tee ise paremini
Mis jutt see on, et uue partei jaoks ei ole Eestis ruumi. On ruumi, selles pole üldse küsimust. Küsimused on miks, kes, kuidas ja kellele.
Jutud kavandatavast ettevõtjate erakonnast on jõudnud paljude kõrvadeni, erakonna loomist keegi aga omaks ei võta. Paljude poliitikute arvates pole poliitika paremserval uuele tulijale kohta. Äripäeva arvates saab ruumi ka tekitada, põhjust uus erakond luua on igati.
Kui Tallinna kavandatakse uut kaubanduskeskust, võib küsimatagi teada seniste poodnike arvamust: kõik on täis, ei ole ruumi, ei ole ruumi. Tõde on, et kui ruumi pole, siis ei tule uus keskus mitte teiste kõrvale, vaid nende asemele. Nii ka poliitikas, meenutame Koonderakonda, Rahvaliitu, kuningriiklasi.
Asi pole ju ainult selles, et ärimehed tahavad endale paremaid tingimusi. Loomulikult tahavad. Teisalt tuleb toetustena ja riigiehitustena kulutamise eel see raha millegi tegemise ja mahamüümisega riigieelarvesse tekitada ja ettevõtjateta seda ei teki. Seega on väiksed maksud, lihtne raamistik ja kindlus plaanide tegemisel kahtlemata ettevõtjatele kasulikud, aga samavõrd kasulikud ka riigile. Teisalt on viimase aja maksumuutused ainult üks põhjus, mis ettevõtjad närvi on ajanud. Sama palju ärritab see, kui riigi valitsemine käib eelarvest eelarveni ja valimistest valimisteni, mitte ei otsita paremat teed selgete eesmärkide poole.
Miks? Rahulolematus etableerunud valitsemisega on rahvusvaheline trend, see on toonud võimule Donald Trumpi ja Emmanuel Macroni. Ka Eestis on napp kolmveerand aastat võimul olnud valitsus suutnud arvamusliidritelt ära teenida nii üksmeelse rahulolematuse, millesarnast ammu pole nähtud. Miinimumkava saabki nende tegevuse vastanditest kokku panna. Ette on heidetud visiooni puudumist, oskamatust majandusasjades, lapsehoidja käitumist, väikseid juhte, vastuolulisust, rapsimist, keskendumist võimul olemisele.
Kes? Erakonna juht kui võitluslipp ja vapiloom on oluline. Kuigi mitu poliitikut otsib parasjagu maandumiskohta, on vanad, juba poliitikast läbi käinud näod kulunud ega passi esinumbriks ka pärast ilulõikust. Ettevõtjad ise seda täiskohaga tööd samuti ei igatse, pigem paneks mängu natuke raha. Samas üks arvamusliidrist ettevõtja tüübist Indrek Neivelt, Viljar Arakas, Rain Lõhmus või Karli Lambot või Taavi Kotka taoline visionäär veaks ilusti välja ja tõmbaks kaasa. N-ö toetajaliikmeid tundub jaguvat.
Kuidas? Teistele vastandudes võib õhku tõusta, seda on koha peal ette näidanud Res Publica ja Indrek Tarand. Et püsima jääda, peavad olema selged ja seni nõrgalt esindatud seisukohad. Uue erakonna seisukohad tuleksid ilmselgelt parempoolsed. Need käivad üle IRList, kes on näidanud, et talle sobib kõik, ja Reformierakonnast, kes lakub siiamaani haavu. EKRE jääb ratsionaalse parempoolsuse kategooriast kõrvale. Eesmärgid peaksid olema pragmaatilised – lihtsam, väiksema bürokraatiaga ratsionaalselt majandatud riik, kus kodanike elujärg paraneks.
Oht on, et reaalse poliitikaga kokku puutudes ärimeeste selge idee tuhmub ja ideaalid hääbuvad. Ideede elluviimine käib ettevõttes ikka väga teistmoodi kui poliitikas.
Kellele? Esimesena tulevad meelde ettevõtjad ise. Siia juurde investorid, sama mõttelaadi esindajad. Veel nipet-näpet pettunuid, ratsionaalsuse otsijaid ja uudishimulikke. Täitsa tasub tegemist, kui huvi on.