• Jaga lugu:

    Muudame sotsiaalmaksu palganumbri osaks

    Kui iga inimese eest makstav sotsiaalmaks kajastuks tema igakuisel palgalehel, muutuks ta riigi pakutava teenuse puhul nõudlikumaks.

    Foto: Anti Veermaa
    Möödunud nädalal andis Kaja Kallas ERRile intervjuu, kus tema justkui poolkogemata välja öeldud sotsiaalmaksu likvideerimise idee pälvis ootamatult suure vastukaja nii poliitikutelt kui ka majandusinimestelt. Nii positiivset kui ka negatiivset.
    Äripäeva hinnangul väärib sotsiaalmaksu kaotamine kindlasti debatti ja alustada võiks sellest, et isikustada sotsiaalmaks iga inimese jaoks ära – et töölepingut sõlmides näeks ta numbriliselt, kui suure summa tööandja tema eest igal kuul sotsiaalmaksu tasub.
    Tegelikult ei ole sotsiaalmaksu kaotamine muidugi uus idee. Kaja Kallase isa Siim Kallas esitles seda mõtet ühes aasta tagasi ilmunud arvamusartiklis. Siim Kallase kinnitusel ei ole tasuta vaesuse jagamine hea idee. "Ma koondaksin oma ettepaneku ühte punkti – sotsiaalmaksu kaotamisele. Rinne murtakse läbi ikka ühest kohast," kirjutas Siim Kallas toona.
    Valimisplatvormis veel ei ole
    Aasta tagasi ei pälvinud see mõte kuigi laialdast avalikku vastukaja, kuid nüüd, vähem kui pool aastat enne riigikogu valimisi, on olukord teine. Idee sai kriitikat praktiliselt kõigilt poliitilistelt jõududelt nii valitsusleeris kui ka opositsioonis. "Sotsiaalmaksu kaotamise mõte on äärmiselt vastutustundetu. See tähendaks kõigi meie ravikindlustuse ja pensioni ära võtmist," teatas peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil. Kaja Kallase erakonnakaaslased nentisid, et sotsiaalmaksu kaotamist võiks ehk kaaluda kunagi tulevikus, kuid erakonna valimisplatvormis seda seekord ei ole.
    Äripäev on nõus, et idee on huvitav ning väärib kindlasti avalikku debatti, et nelja aasta pärast ehk ka mõne erakonna valmisplatvormis kajastuda. On fakt, et Eestis on ettevõtjate makstava sotsiaalmaksu osa Euroopa Liidu riikidest kõige suurem. Kuna Eestis maksavad sotsiaalmaksu üksnes tööandjad, siis paljud töötajad ilmselt ei teagi, kui suure summa tööandja nende eest iga kuu riigi ühisesse maksupotti tasub. Veebis olevast maksukalkulaatorist saab selle muidugi järele vaadata, kuid isegi kui seda huvi pärast korra teha, ei jää see summa igakuiselt palka saades silme ette.
    Ehk oleks põhjust seda muuta. Valdavalt on Euroopa riikides sotsiaalmaksukohustus jaotunud tööandjate ja töötajate vahel. Ka Eestis oleks töövõtja jaoks kindlasti silmiavav näha sotsiaalmaksu osana oma brutopalgast. Ei riigi ega tööandja jaoks muutuks laekuv maksusumma või makstav tööjõukulu, ka töötaja pangaarvele igakuiselt laekuv palgaraha jääks samaks. Kuid palgasaaja suhe maksudesse ilmselt muutuks.
    Tekib omanikusuhe
    Kui palgalehel kajastub reaalne maksukoormus, tekib inimesel maksurahaga omanikusuhe – ta tahab teada, mida tema rahaga täpsemalt tehakse ning kas teenus, mida talle tema raha eest pakutakse, vastab tema ootustele. Maksumaksja ja kodanik muutub oma riigi puhul nõudlikumaks ja ka hoolivamaks, sest teadvustab, et tervishoidu ja pensioneid peetakse ülal tema enda rahaga, mitte anonüümsete tööandjate kasumi arvelt.
    Ja ehk on siis põhjust tulevikus tõsta lauale ka sotsiaalmaksu kaotamise teema. Sest ühiskonna arengu seisukohalt on Äripäeva hinnangul mõistlik maksustada mitte teenimist, vaid pigem tarbimist ja omamist. Sellest tuleneks automaatselt terve pakett muudatusi, mis kõik tuleb ühiskonnas läbi arutada. Riigikogu valimisteni jäänud poole aastaga seda ei jõua, kuid nelja ja poolega ehk küll.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinn jätkas Balti börsidest ainsana tõusuteed
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Vaktsineerimistõend tuleb üritustel kasutusele 9. augustil Kehtib ka toitlustusasutustes!
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rääkis, et vaktsineerimistõend tuleb kasutusele 9. augustist üle 50 inimesetega üritustel sisetingimustes ja 100 inimesega välistingimustes. "Selle saab igaüks digiloost kätte," sõnas Sutt.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rääkis, et vaktsineerimistõend tuleb kasutusele 9. augustist üle 50 inimesetega üritustel sisetingimustes ja 100 inimesega välistingimustes. "Selle saab igaüks digiloost kätte," sõnas Sutt.