Jaga lugu:

Börsiettevõtete küpsusest saab laiskus?

Kümnendi suurim dividendisadu Tallinna börsil toob miljoneid investorite kaukasse, aga majandustaevas pole kaugeltki pilvitu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Dividendid sõna otseses mõttes rokivad praegusel börsil, nagu surfarid laineharjal. Äripäeva avaldatud dividendi TOP näitab, et Tallinna börsi ettevõtetel läheb hästi. Korralik dividenditootlus rõõmustab loomulikult aktsionäri südant ja portfelli.

Rammusam koor jagatavast enam kui 180 miljonist eurost läheb muidugi insaideritele-suuromanikele - kümme võimsat võtavad tänavustest dividendidest enam kui 50 miljonit. Firmad ja nimed on dividendiedetabelite kontekstis juba tuttavad Tallink (Enn Pant, Ain Hanschmidt, Kalev Järvelill), Merko (Toomas Annus), Tallinna Kaubamaja (Andres Järving, Jüri Käo, Enn Kunila), kuid tühjade kätega ei jää ka väikeinvestorid.

Börsiettevõtetel on bilansid ülimadalatena püsinud intresside tingimustes korras ja käes justkui küpsusfaas. Ettevõtete seis on hea, väärtus kasvab. Swedbank ütleb, et neil pole Tallinna börsil ühtegi ootustele allajäävat dividendi. Investorid ennustavad senise trendi jätkumist – ettevõtted ei laiene ning jagavad dividendi. Ettevõtete pikaajaline dividendipoliitika peegeldab samas ka märke seiskumisest.

Seejuures kerkib paratamatult küsimus, kas stabiilsuse taga ei luura (mõtte)laiskus ja ideepuudus – ettevõtted on oma põhialal kindlad, kasvavad loiult ega otsigi teenitud kasumile uusi rakendusvõimalusi. Ent kui teenitud raha investeeritakse muudesse arengut toovatesse valdkondadesse, peaks ju kõik korras olema. Ambitsioone pakuvad ehk nähtavas tulevikus uued börsile tulevad ettevõtted - ühe näitena on siin räägitud pakirobotite tootjast Cleveronist.

Investeeringuid ja laienemist pärsib muu hulgas tööjõu nappus ja muutused tööturul laiemalt. Suurem paindlikkus töösuhetes on ju hea, aga värbamine läheb pingelisemaks, seda niigi pidevalt kasvava palgasurve tingimustes.

Aeglustumise märgid

Eesti majanduskeskkonnale üldiselt on olulise tähtsusega need sammud, mida võtab ette uus valitsus – sellest oleneb usaldusväärsus kõige laiemas mõttes. Aktsiisipoliitika osas räägib üks minister üht, teine teist juttu ja tõenäoliselt ei liiguta ühele ega teisele poole. Kas välistööjõule pannakse veel suurem piirang ette? Eesti Pank suhtub kavandatavasse teise samba reformi pigem skeptiliselt. Asepresident Ülo Kaasik hoiatas eile Pärnu finantskonverentsil, et vabanev raha võib tuua mõneks ajaks senisest veel kiirema kasvu, aga seetõttu kasvab kriisirisk.

Kasvu võimalikust aeglustumisest on viimasel ajal üldse palju räägitud ja seda meid otseselt mõjutava väliskeskkonna kontekstis. Makrotasandil on mitmeid tundmatu suurusega üleilmseid muutujaid, nagu Brexit, protektsionismi ilmingud, suurriikide vahelised imporditollid ja ähvardamine uutega, Hiina kasvutempo aeglustumine jne.

Eeltoodule viidates langetas Rahvusvaheline Valuutafond sel nädalal maailmamajanduse tänavust kasvuootust 3,3 protsendini võrreldes varem prognoositud 3,5 protsendiga. Aktsiaturul oodatakse esimese kvartali tulemusi ja näiteks S&P 500 ettevõtete seas prognoositakse mullusega võrreldes suurimat kasumite langust 2016. aastast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum