Ootame punkti Tallinna Vee kohtusaagale

3. mail pidi Maailmapanga juures asuv rahvusvaheline vahekohus tegema otsuse, millest selguks, kas Tallinna Vee investorite huve on kahjustatud ja kas Eesti riigil tuleb kahju kompenseerida. Otsus lükati jälle edasi.

Tallinna Vesi nõuab riigilt umbes 70 miljonit eurot kahjutasu selle eest, et 2011.–2013. aastal keelduti vee hinda tõstmast ning seejärel külmutati tariifid kohtuvaidluse ajaks. Vaidlus Hollandi ja Eesti vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumise üle kestab juba enam kui neli aastat.

Äripäeva hinnangul kahjustab palju aastaid veniv kohtuvaidlus nii Eesti mainet kui ka börsifirma aktsionäre, andmata midagi kindlat juurde ka vee tarbijatele. Kõigile oleks parem, kui see lõputu õudus kiiresti otsa saaks, ükskõik, milline see lahend ka poleks.

Esiteks kahjustab lõputu vaidlus Eesti riigi institutsioonide usaldusväärsust ja seeläbi investeerimiskliimat. Äripäevale on teada välisinvestor, kes viis just sel põhjusel Eestist märkimisväärsed investeeringud minema, ning arvata võib, et neid, kes oma rahaga väljuvad või jätavad investeerimata, on veelgi. Isegi, kui vaid tundub, et mängureegleid poole pealt muudetakse ja ootusi kahjustatakse, tekitab see laiemat mainekahju ning mõjutab kogu majanduskliimat.

Teiseks on riik kulutanud kohtuvaidlusele miljoneid eurosid, teadmata, kas selle raha kunagi tagasi saab. Kaotuse korral tuleb kahjutasu ja juriidilised tasud maksumaksjal kinni maksta. Samamoodi kulutab Tallinna Vesi, ja tema kahjud võivad klientide jaoks ilmneda, kui teenuse kvaliteet kannatab vähenenud tulu ja väiksemate investeeringute tõttu.

Kolmandaks saavad pihta Tallinna Vee investorid, kelle hulgas on ka palju kodumaiseid väikeinvestoreid. Kuigi Tallinna Vee esimese kvartali tulemustega avalikustatud 0,75eurone dividend on kaks korda suurem kui aasta varem, polnud ettevõtte aktsiaid omavad investorid selle suurusega sugugi rahul. Alles mõni aasta tagasi, enne konkurentsivaidluste algust, oli Tallinna Vesi tuntud kui väga hea dividendimaksja, nimelt aastatel 2011–2016 jäi dividend 0,8–0,9 euro vahemikku. Siiski võib aktsionäridele lõpplahenduse ootamine viimaks suurenenud dividendide näol ka ära tasuda, kuna ettevõttel on piisavalt raha, et peale vaidluste lõppu maksta välja nii pirakas dividend, et see kataks ära vahepealsete aastate ikalduse.

Last but not least, tuleb küsida, kas Tallinnas on vee hind ülemäära kõrge. Ühelt poolt vaadates mitte – vee-ettevõtjate liidu andmeil on Tallinnas vee hind kuni märkimisväärselt odavam kui mujal Eestis. Teiselt poolt vaadates küll – konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa hinnangul peabki Tallinnas vee hind odavam olema, sest Eesti suurimas linnas on tarbijate arvu, asustustiheduse ja väljaehitatud veevärgi tõttu äritegevus palju efektiivsem.

Riigikohus otsustas 2017. aastal, et Tallinna Vee hinnatariifid 2010. aastal jõustunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning konkurentsiameti kontrollile. Konkurentsiamet ütleb, et Tallinna Vee hinnapoliitika peab olema kulupõhine. Ei saa ka öelda, et firma halvasti teenib - 2018. aastal suurenes kasum 17 miljoni euro võrra. On õige, et monopoolse ettevõtte puhul on tegu turutõrkega ja riigi sekkumine on vajalik. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et ettevõte tugineb lepingutele Tallinna linnaga, mille kohta tal on õigustatud ootused. Ehkki mitte liiga õigustatud - seaduste muutumine on ettevõtte jaoks äririsk.

Nüüd on oodata uut kohtuasja - omanike keskliit ja korteriühistute liit on kogunud sadu taotlusi ühistutelt ja ettevõtetelt, et esitada Tallinna Veele tagasinõue ülemääraselt makstud tasude kohta. Tallinna Vesi on oma majandusaasta aruandes hinnanud võimaliku kogunõude suuruseks 17,5 miljonit eurot. Kas sellest asja saab, näitab aeg, kuid hakatuseks peab saama lahendi agooniline tariifivaidlus.