Võrkturundusskeemide elujõulisuse juurpõhjus peitub väärastunud arusaamas rikkusest ja jõukaks olemisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva seekordse kaaneloo eestlastest peategelased punuvad küll krüptoraha võrkturundusskeemi ennekõike Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas elavate inimeste peibutamiseks, kuid sedalaadi skeemid ning põhjused, miks need on pahatihti edukad, korduvad olenemata sellest, kellele skeem suunatud on.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Ela nagu monarh! Ela elu oma reeglite järgi!” kuulutab filmitreilerlik reklaamvideo, milles kurjakuulutava minevikuga eestlased meelitavad maailma vaesemat poolt usaldama oma raha krüptoraha võrkturundusskeemi.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.