Ülikoolid ei pääse ettevõtjatest üle ega ümber

05. september 2016, 15:15
EBSi lõpuaktus Estonia kontserdisaalis
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160905/USEFUL/160909874/AR/0/EBSi-lõpuaktus.jpg
Ainult tellijale

Kõrgkoolid teevad üha rohkem koostööd ettevõtjatega, et luua kaasaegsemaid ja vajadusele vastavaid õppekavasid, mis aitaksid koolitada rahvusvaheliselt läbilöögivõimelist tööjõudu.

„Õppekavade sisu peab olema täiel määral heaks kiidetud ka tööandjate ja vilistlaste poolt. Samuti osalevad pea igas aines valdkonna praktikud, et kogemus jõuaks vahetult auditooriumisse,“ kirjeldas ettevõtluskõrgkooli Mainor juhatuse esimees Kristjan Oad kooli kodukorda. Õppekavade loomisel on tema sõnul kaasatud peale tavapärase õppekavanõukogu ka alati laiem ring ettevõtete juhte ja spetsialiste.

Oad rõhutas ka, et oluline on teha koostööd Eestis tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtetega. „Rahvusvahelised partnerid annavad värsket vaadet õppekavadele, pakuvad külalisõppejõude ja rikastavad vaimset keskkonda oma töötajatega, kes meil õpivad,” märkis Oad.

Estonian Business Schooli (EBS) rahvusvahelise koostöö prorektori Toomas Dannebergi sõnul on ülikooli õppekaval akadeemilise ja ärikogemusega juht. Samuti nõukogu, milles on võrdselt esindatud akadeemiline kogukond, tööandjad ja ettevõtjad ning vilistlased ja tudengid. Kool on võtnud südameasjaks viia õppekavad vastavusse rahvusvahelise tööturu ja ettevõtluskeskkonna ootustega.

„Rahvusvahelisuse all ei tohiks mõista pelgalt välisõppejõudude ja välisüliõpilaste toomist Eestisse,“ märkis Danneberg. „Eelkõige tähendab see õppekava sisu arendamist, kaasates rahvusvahelisi partnereid.“ Näiteks teeb EBS koostööd Euroopa tuumauuringute keskusega CERN, kuhu on äriinnovatsiooni magistritaseme üliõpilastel võimalik minna õppima ja kogemusi saama.

TTÜ õppeprorektor akadeemik Jakob Kübarsepp kinnitas, et analoogne on ka avalik-õiguslike ülikoolide õppekavaloome, kus tehakse koostööd tööandjate ja erialaliitude ning üliõpilastega. „Tööturu esindajad ja erialaliidud panustavad seejuures eelkõige õppekavade õpitulemuste, see tähendab õppimisega omandatud teadmiste, oskuste ja hoiakute formuleerimisse,“ tõdes Kübarsepp.

TTÜ õppetöös pakuvad vaheldust peale külalislektorite ka ettevõtetes toimuvad praktikad, kus on tudengitel võimalus end täiendada. Alates algavast õppeaastast nimetatakse ülikooliväliste huvigruppide esindajate hulgast ka õppekavu arendavate töörühmade esimehed.

Vaja on liidreid, mitte mänedžere

Oad ütles, et Mainori juhtidele mõeldud magistriprogrammid on koostatud suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia baasil. “Juht – liider, mitte mänedžer – peab suutma empaatiliselt oma meeskonna liikmeid mõista ja nendega inimlikul tasandil suhelda. Eesmärk on anda juhtidele oskused ja teadmised, et luua ja arendada organisatsioone, mis on terved,” rääkis Oad. Sealjuures on tema sõnul oluline, et kõigil, ka juhil endal, oleks pidevalt võimalik end täiendada ja arendada.

“Oleme kogenud, et kuna otsustame ja tegutseme ehk kiiremini kui avalik-õiguslikud ülikoolid, samuti oleme koostööle erasektoriga ehk rohkem avatud, suudame ka tööandjate soove ja parimaid praktikaid operatiivsemalt õppes arvestada,” märkis Oad.

Dannebergi väitel on EBS võtnud fookusesse inimkesksuse, muudatuste juhtimise, eestvedamise ja partnerluse. Tema sõnul on EBSis ka Eesti ainus juhtimisteaduse doktoriõppekava, mis keskendub äri, avalike ja vabakonna organisatsioonide uurimisele.

Kommentaar: praegune juhtimiskultuur muudab ühiskonna haigeks

Henri Kaasik-Aaslav, Paulig Groupi endine ärijuht, Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant

Meie juhtimiskultuuri peamine häda on liialt tulemustele suunatud lähenemine. Koolitusprogramme mugandatakse vastavalt turu vajadustele ja kogu õppeloogika on üles ehitatud väga äri- ja turukeskselt. See loob paraku väga pealiskaudse teadmise juhtimispõhimõtetest.

Juhtimine tähendab inimeste eest vastutamist. Eestvedajal lasub vastutusrikas roll läheneda igale töötajale personaalselt ning juhil peab olema oskus tungida sügavale inimpsühholoogiasse. Eestis eelistatakse endiselt liiga palju stiimulitepõhist juhtimist, managment by objectives nagu öeldakse, ning töötasusüsteemides on dogmana sees tulemustasu. Tegemist on lühiajalise motivaatoriga, mis ei kasvata lojaalusust ega inspireeri töötajaid targalt tegutsema.

Mitu eestvedamise guru on öelnud, et oleme jõudnud juhtimise ja eestvedamise kriisi, sest 1980.–1990. aastate suhteliselt lihtsad ja inimeste baasvajadustel põhinevad juhtimisfilosoofiad nagu „piits ja präänik“ ei tööta enam. 

Vanadest arusaamadest tuleb loobuda

Esiteks peaksime lahti laskma mõttest, et juhtideks sünnitakse. Tegelikkus on vastupidine.

Teiseks tuleb lahti saada arusaamast, et hea spetsialist võrdub hea valdkonnajuhiga. Inimene võib küll tunda suurepäraselt oma valdkonda, kuid olla juhtimises täielik võhik. Tulemuseks kannatavad mõlemad osapooled, nii edutatud juht ise kui alluvad, tagatipuks mandub terve organisatsioon.

Lõppeks peaksid juhid suutma peeglisse vaadata, ennast hinnata ja endalt küsida, kas ma olen võimeline senised veendumused ümber hindama, vanadest harjumustest lahti laskma ning ümber õppima. Juhid ei peaks kartma oma positsiooni pärast, vaid looma nn järeltulijaid, andes nii võimalusi uuele põlvkonnale, uutele võimekatele liidritele. Paraku tänapäeval juhid ei anna kergekäeliselt võimalust oma positsioonile tulla. Tegemist on nii korporatsioonide kui ka väikeettevõtete problemaatikaga.

Puudulike eestvedamise teadmiste ja enesekeskse juhtimise tulemuseks on ettevõtete nõrgad äritulemused, stressis töötajad, kes omakorda kannavad oma psühholoogilised probleemid edasi tervesse ühiskonda. 

Kokkuvõttes saame rääkida juhtimise ja eestvedamise kriisist terves ühiskonnas. Eestvedamisest ja organisatsiooni kultuurist rääkimine tekitab endiselt palju ebamugavust. Meil ei ole väljakujunenud rääkimisviise, mugavat sõnavara ja tegelikult isegi kokkulepet, milliseid teoreetilisi teadmisi oleks ühel juhil tarvis eestvedamise ja organisatsioonikultuuri valdkonnast. Probleem ei ilmne mitte ainult äris, vaid ka avalikus sektoris, olgu selleks siis haridussüsteem, ministeeriumid, MTÜd.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    05. September 2016, 15:16
    Otsi:

    Ava täpsem otsing