Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülikoolid ei pääse ettevõtjatest üle ega ümber
Kõrgkoolid teevad üha rohkem koostööd ettevõtjatega, et luua kaasaegsemaid ja vajadusele vastavaid õppekavasid, mis aitaksid koolitada rahvusvaheliselt läbilöögivõimelist tööjõudu.
„Õppekavade sisu peab olema täiel määral heaks kiidetud ka tööandjate ja vilistlaste poolt. Samuti osalevad pea igas aines valdkonna praktikud, et kogemus jõuaks vahetult auditooriumisse,“ kirjeldas ettevõtluskõrgkooli Mainor juhatuse esimees Kristjan Oad kooli kodukorda. Õppekavade loomisel on tema sõnul kaasatud peale tavapärase õppekavanõukogu ka alati laiem ring ettevõtete juhte ja spetsialiste.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.