Eesti firmade kasvuvõimalus peitub andmetes

25 aasta jooksul, mil Eesti on liikunud reguleeritud plaanimajanduselt liberaalsesse turumajandusse, on toimunud oluline muutus: maailm on läinud tunduvalt väiksemaks ehk normaalsus on internetipõhised ööpäev läbi toimivad ülemaailmsed ettevõtmised. Konkurents on üleilmastumisega läinud tunduvalt teravamaks ning eduka konkureerimise peamisi eeldusi on innovatsioon ehk asjade teistmoodi nägemine ja tegemine. Neid muutusi võimaldab ja tekitab infotehnoloogia kiire areng.

Ühelt poolt on infotehnoloogia ja majanduse areng viinud meid olukorda, kus asjad paistavad inimestele erinevalt. Teiselt poolt on igasugune andmete kogumine ja nendest info tekitamine muutunud ja muutub üha enam kiirenevas tempos odavamaks ning seetõttu kättesaadavaks kõigile ja kõikjal.

Aina olulisemaks muutub infopõhine juhtimine, et leida andmete põhjal tugipunkte olukorra analüüsiks ja tõlgendamiseks ning otsuste toetamiseks. Andmete ja info väärtus ettevõtte ressursina on tugevasti kasvanud. Võib öelda, et juhtimis­arvestus laiemas tähenduses – andmete kogumine, info pakkumine ja kasutamine innovatsiooniks ning inimeste suunamiseks ja juhtimiseks – on aina tähtsam ettevõtte jätkusuutlikus ja edukas toimimises.

Uuringud on näidanud positiivset seost ettevõtte juhtide infokasutuse taseme ja ettevõtte majandustulemuste vahel. Nii 2000. aastate alguses Eestis tehtud kui ka lähiaja uuringud lubavad järeldada, et edukamate ettevõtete juhid kasutavad kõrgema tasemega integreeritud juhtimisinfot. Näiteks kasutavad nad võrreldes vähem edukatega rohkem kliendibaasi analüüsi (kulud ja kasum klientide ja kliendirühmade lõikes), samuti rohkem mittefinantsilisi, kvaliteediga seotud ning ettevõttest väljapoole suunatud näitajaid.

Väidetakse, et ettevõtte protsessidest ja ressurssidest ülevaate saamiseks vajatakse vähemalt 13–15 liiki näitajaid. EBSis sel aastal tehtud uuringu tulemus näitab, et ­ainult ligikaudu 40 protsenti Eesti ette­võtetest kasutab juhtimisarvestuse süsteemi, mis vastab sellele kriteeriumile. Suur osa väikeettevõtteid kasutab igapäevases juhtimistegevuses ainult 4–8 liiki mõõdikuid, mis annab piiratud ülevaate. Juhtimisarvestuse kasutuse mahajäämust näitab ka fakt, et ikka veel suur osa (ligi 80%) Eesti väike- ja keskettevõtete juhtidest peab tavalisi finantsaruandluse tarvis kogutud näitajaid sageli piisavaks otsuste tegemisel. Uuringu tulemusel võib siiski väita, et Eesti suured ettevõtted kasutavad oma igapäevases juhtimistegevuses ligikaudu 17–19 liiki mõõdikuid, mis on piisav ülevaate saamiseks.

Kuigi tänapäeva pilvetehnoloogia võimaldab ka väikeettevõtetel kasutada moodsaid andmekogumise ja -analüüsi vahendeid, on ajakohased juhtimisinfo süsteemid siiani põhiliselt suurettevõtete pärusmaa.

Hea kvaliteediga infopõhise juhtimise arendamise ühe olulise tegurina nimetatakse koostööd ettevõtte tippjuhtkonna ja töötajate vahel. Kahjuks aga näitab eelmisel aastal Eestis tehtud juhtimisuuring, et madalamate juhtimistasandite ja töötajate kaasamine on viimastel aastatel pigem vähenenud. Uuringu tulemusel väidetakse, et spetsialistide, kesk- ja esmatasandi juhtide kaasamine strateegilise planeerimise protsessi on märkimisväärselt vähenenud.

Samast juhtimisuuringust selgub, et ette­võtete juhid on jõudnud mugavustsooni. Vähe tegeldakse uuenduste, õppimise ja koostööga. Kuigi kahel eelmisel aastakümnel arenesid Eesti ettevõtted kiiresti, siis viimasel viiel aastal on areng pidurdunud, ka juhtimis­info süsteemide ja juhtimisinfo kasutuses. 2010. aastal tehtud uuringu tulemuste alusel heidetakse juhtidele kõige rohkem ette lühiajalist planeerimist ja mitteintegreeritud infokasutust.

Samadele järeldustele jõutakse ka eelmisel aastal tehtud uurimistulemuste analüüsi põhjal. Mõlema uuringu tulemusena võib öelda, et suur osa ettevõtete juhtidest püüab juhtimisinfot saada kohustusliku finantsaruandluse vormis esitatud aruannetest väheste näitajate põhjal.

Mõlemad uuringud juhivad ka tähelepanu erinevusele kodumaisel ja välismaisel kapitalil põhinevate rahvusvaheliste firmade vahel. Väliskapitaliga ettevõtted kasutavad tunduvalt rohkem tänapäevaseid süsteeme. Samuti on juhid orienteeritud rohkem nii-öelda pehmetele väärtustele ning nende plaanid on tunduvalt pikemad võrreldes kodumaisel kapitalil põhinevate ettevõtetega. Kuigi ­uuringud toovad esile kohalike ette­võtete küllaltki suur mahajäämust infokasutuses, täheldatakse siiski mõningaid positiivseid arenguid just eesmärkide seadmises, planeerimises ning visiooni ja väärtuste sõnastamises.

Eelneva põhjal võib väita, et juhtimis­arvestuse areng ja infopõhise juhtimise edukus olenevad ettevõtte tippjuhi taustast, haridusest ja infotehnoloogilistest teadmistest. Kuna enamik Eesti ettevõtteid on väike- või mikroettevõtted, siis on juhtide ettevalmistus veelgi olulisem. Seda kahel põhjusel: väike- ja keskettevõtete infokasutuse võimalused on viimastel aastatel avardunud ning teiseks, juhi omadused ja võimed on ettevõtte edukaks toimimiseks palju tähtsamad. Niisiis saab öelda, et Eesti firmajuhid, eriti just väikeettevõtetes, peaksid edukaks konkureerimiseks olema teadlikumad info kasutamise võimalustest, paremini orienteeruma nn pilvemaailmas ning tegema rohkem koostööd infosüsteemide loomisel ja kasutamisel kaastöötajatega. Just väikeste (ka mikro-) ja keskmiste ettevõtete infokasutusalane ettevalmistus ja harimine peaksid olema võtmeküsimus Eesti majanduse jätkusuutlikus arengus ja edukas konkurentsis.

Autor: ÜLLE PÄRL, EBSi dotsent ja Majandusarvestuse Õpetajate Kogu eestvedaja