Töövaidluse lahendamise muutused tekitavad küsimusi

Eelnõu järgi lahendatakse väiksemad kui 3200eurosed rahalised nõuded kirjalikus menetluses, mille eripära on, et nõuet ei lahenda kolmeliikmeline komisjon, vaid komisjoni juhataja ainuisikuliselt. Kas juhataja otsuses on piisavalt arvestatud mõlema poole huvid ning tagatud ka inimlik suhtumine, mida eelkõige töötajad komisjoni pöördudes otsivad? Arvatavasti otsuste õiguslik tase ühtlustub, sest komisjonide juhatajatele on kehtestatud samad nõudmised mis kohtunikele. Vastus küsimuse teisele poolele on ilmselt pigem eitav, sest kirjalikus menetluses ei saa kaebaja oma muret vahetult kurta ning veenduda, et teda mõistetakse.

Vaidluse osapoolel on õigus kirjalikust menetlusest keelduda. Sellisel juhul menetletakse nõuet tavalises korras ning see vaadatakse läbi istungil. Menetluse kiiruse huvides võiks seaduses sisalduda nõue, et vaidluse osapooled peavad avalduses ja selle vastuses märkima, kas nad on nõus asja kirjaliku menetlusega või soovivad suulist arutamist. Kirjaliku menetluse määramine võiks toimuda ainult poolte soovil ning seda olenemata nõude suurusest, sest selliselt kaoks kohustus pidada istungit, kui kumbki pool seda ei soovi.

Menetluse aeg poole pikem

Kvaliteetsema tulemuse tagamiseks on eelnõuga antud komisjonile rohkem aega asjaolude väljaselgitamiseks ja paremini motiveeritud otsuste koostamiseks. Senise ühe kuu asemel peab komisjon avalduse läbi vaatama 45 päevaga. Pikeneb ka otsuse teatavaks tegemise aeg senise viie tööpäeva asemel kümnele tööpäevale. Kokku pikeneb seega vaidluse lahendamise aeg ligikaudu poole võrra. On vaieldav, kas poole pikem menetluse aeg on ikka põhjendatud ja vajalik, kui eelnõu eesmärk on kiire menetlus.

Oluline muudatus, mis samuti õigusrahu saabumist edasi lükkab, on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja muutumine. Kui kehtivas seaduses tuleb selline nõue esitada 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest, siis eelnõu järgi saab lepingu lõpetamist vaidlustada nelja kuu jooksul. Praktikas on jäänud mitu töövaidlust lahendamata, sest ajaks, kui töötaja jõudis oma õigused välja selgitada ja töövaidluskomisjoni pöörduda, oli tema nõue juba aegunud. Muudatuse jõustumisel on vaidlustamiseks rohkem aega ja seega paremad võimalused oma õigusi kaitsta, kuid menetluse venimise hinnaga.

Töövaidluskomisjon kui lepitusorgan

Palju on arutatud, kas töövaidluskomisjon võiks vaidluste sisulise lahendamise kõrval või asemel pidada kokkuleppemenetlust. Kehtiva seaduse alusel puudub komisjonil õigus vaidlevaid pooli kokkuleppe sõlmimisele suunata. Praktikas poolte vahel kompromisse küll sõlmitakse, kuid töövaidluskomisjon ei saa kompromissi kinnitada ning juriidiliselt on tulemus menetluse lõpetamine avalduse tagasivõtmise tulemusena.

Uus eelnõu soosib töövaidluse kokkuleppelist lahendamist juba enne töövaidluskomisjoni pöördumist või siis komisjonis leppimise teel või kompromissiga. Kompromissi kinnitamise õiguse andmine komisjonile on igati tervitatav muudatus, mis annab pooltele kindluse, et kompromissi tingimusi täidetakse.