Elering võitis vaidlusega 11 miljonit eurot

Eleringi juht Taavi Veskimägi selgitas esimese kvartali kasumikasvu ühe põhjusena erakorralist tulu.  Foto: Andras Kralla

Riigifirma Eleringi selle aasta esimese kvartali puhaskasum kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11,4 miljoni võrra, 28,4 miljoni euroni. Suure osa kasvust andis erakorraline tulu.

Eleringi teatel kasvasid nende tulud samas võrdluses 20 protsenti 57 miljoni euroni. "Tulude kasvu suurim allikas oli erakorraline tulu summas 10,9 miljonit eurot, mis laekus Eleringile eduka arbitraaživaidluse tulemusena. Arbitraaži menetlusega seotu on teise osapoole soovi tõttu konfidentsiaalne," selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Tingituna soojast talvest vähenes esimeses kvartalis elektri võrguteenuste müügitulu võrreldes aasta varasema perioodiga 1,2 miljoni euro võrra. Soojad ilmastikuolud vähendasid ka gaasi võrguteenuste mahtu.

Ärikulude poolel kasvasid kallima elektri turuhinna tõttu kulutused kadudele 0,8 miljoni euro võrra. Teatavasti ostab Elering kogu kadude kompenseerimiseks vajamineva elektri börsilt. Uute investeeringutega seoses kasvas poole miljoni euro võrra kulum. Ettevõtte esimese kvartali finantskulud vähenesid samas 2,2 miljoni euro võrra seoses edukalt refinantseeritud eurovõlakirjaga 2018. aasta kevadel.

Esimese kvartali kokkuvõttes teenis Elering ärikasumit 28,9 miljonit eurot, aasta varem teeniti samal perioodil 19,7 miljonit eurot.

Eleringi esimese kvartali rahavood äritegevusest olid 45,9 miljonit eurot, põhivarasse investeeris ettevõte 22,1 miljonit eurot ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonituluna laekus 1,7 miljonit eurot. Varem võetud laene tagastas ettevõte summas 2,6 miljonit eurot.

Eleringi varade maht oli märtsi lõpu seisuga 975,3 miljonit eurot ning omakapital 413,2 miljonit eurot.

Elering on riigifirmadest ka üks suurimaid dividendimaksjaid, panustades 2019. aasta riigieelarvesse 29,4 miljoni euroga.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum