Tänane Äripäev toob taas päevavalgele meie riigijuhtide suutmatuse probleemi olemasolu tunnistada - kui maksulaekumine näitab, et Eesti ei pruugi eurole üleminekuks eelarvedefitsiidi kriteeriumit siiski täita, siis teatab praegune rahandusminister, et ei, tegelikult läheb kõik hästi.
Veelgi enam, rahandusminister Jürgen Ligi ütleb, et sotsiaalmaksu laekumise vähenemist näitav statistika ei näita tegelikult midagi, sest aastate alguste võrdlus ei anna adekvaatset prognoosi. Tema erakonnakaaslasest peaminister on konkreetsem: "See päris aritmeetika ei ole." Meenutuseks, peaminister on ühe uuringu põrmustanud ka väitega: "Jah, numbrid on teil küll õiged, kuid tõlgendus vale."
Äripäevale säärane ignorantsus ei istu. Kas maailma ajaloost on teada mõni faktiline kinnitus hüpoteesile, et kui riigi juhtkond probleemi pikalt eirab, siis muutub mure olematuks? Ei. Kas maailma ajaloost on teada mõni faktiline kinnitus hüpoteesile, et kui riigi juhtkond olukorda sõna otseses mõttes paremaks manab, siis elu lähebki ilusaks? Ei. Miks meil siin, Eestis, siis järjekindlalt proovitakse probleeme olematuks rääkida?
Selle asemel, et kärpekohti või jumala pärast, kas või lisasissetulekuid leida, tegeleb valitsus parandamist mittevajavate seaduste remontimisega - näiteks lepitusseadus, nn allikakaitseseadus jne. Kuid kas teate, mitu protsenti on riigiametnike sissetulek viimastel aastatel langenud? Statistikaameti andmebaas ütleb, et avaliku halduse sektori keskmised palgad on üldisest keskmisest 27% suuremad. Ning mis veelgi hullem - kui näiteks 2007. aasta IV kvartaliga võrreldes on 2009. aasta IV kvartaliks kõikide tegevusalade keskmine brutopalk langenud 2,8%, siis avalikus halduses on keskmine palk masuajal hoopistükkis kasvanud ja seda koguni 23,5%! Kus on reaalsed palgakärped?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahapuuduse korral on tegelikult ju vaid kaks lahendust - kas vähendada väljaminekuid või suurendada sissetulekuid. Praegusel juhul tuleb riigil vähendada väljaminekuid, sissetulekute suurendamine on liiga libe tee, pahatihti leitakse ühekordsed sissetulekud, mis üldpilti ei muuda. Näiteks mullused dividendivõtud riigiettevõtteist ja II pensionisamba maksete peatamine.
Üks variant oleks langetada pensione, näiteks juba 1. maist ja 10% võrra. See kahtlemata valus otsus annaks juba tänavu miljard lisakrooni, kuid jätaks nii Reformierakonna kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu ilma nii mõnestki häälest. Lisaks, pensionärid pole ju tegelikult süüdi, et oma unistustes-lubadustes suurepärased riigijuhid kärbetel kehvakesed on. Seega, jätaks pensionid siiski viimaseks väljapääsuks.
Tegelikult on lahendus lihtne - riigi- ja ka omavalitsusjuhtidel tuleb lõpuks ometi tõele näkku vaadata ja ametnike sissetulekute kallale asuda. Ootame reaalset kokkuhoidu!
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!