- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,02%8 824,78
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,02%8 824,78
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõrk laekumine nõub uusi kärpeid?
Sotsiaalmaksu on eelarvesse laekunud tempos, mis võib ilma kärbeteta seada ohtu euro tuleku. Kuigi eelarve kohaselt peaks sotsiaalmaksu laekuma tänavu 1,1 miljardit krooni vähem kui 2009, võib miinus täis tiksuda juba järgmise kuu alguseks.
Selle aasta eelarvesse on sisse kirjutatud 2,2protsendine valitsussektori puudujääk. Lihtsalt lahtiseletatuna tähendab see seda, et valitsusel on olemas nn 1,7 miljardi kroonine europuhver, mille ulatuses võib tulusid võrreldes planeerituga vähem tulla.
Praeguse maksulaekumise tempo juures teeks miinuslaekumise töö ära aga ainuükski sotsiaalmaks üksinda ja seda juba novembriks.
"Teil peab midagi teada olema - kas te teate uuest Lehman Brothersist midagi, et te midagi kahtlustate? Praegu teada oleva info põhjal kategooriline ei," vastas peaminister Andrus Ansip eile pressikonverentsil Äripäeva küsimusele, kas eelarves tuleb ka sel aastal vangerdama hakata.
Peaministri sõnum on, et maksude laekumise protsent võrreldes riigieelarvesse kavandatuga on eelnevate aastatega kõrvutades parem. Ta on hästi ette valmistunud, vaatab ülevaatlikult laual lebavat graafikut ja toob näiteid eelnevatest aastatest, kus sotsiaalmaksu laekumise protsent oli kavaga võrreldes madalam.
Peaministriga pole aga päris ühte meelt opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor, kelle sõnul ei saa välistada, et mingi aja pärast oleme sunnitud nentima, et 2010. aasta eelarve on selline, mis Maastrichti defitsiidi kriteeriumi täitmiseks sunnib valitsust riigieelarvet muutma.
Eurohindajatel on luubi all ka 2010. aasta numbrid
Statistikaamet kinnistas märtsi lõpus ühe juba varem rahandusministeeriumi poolt väljakuulutatud numbri - 1,7%. Just nõnda suur oli mullune valitsussektori eelarve puudujääk, kui kõrvutada seda siseriikliku koguproduktiga (SKP). Sellega mahtus Eesti lahedalt euroks vajaliku Maastrichti eelarvekriteeriumi raami, mis võib olla kuni 3% SKPst.
See 1,7 on kujunenud justkui võtmeks, mis keerab Eesti jaoks eurotsooni ukse järgmise aasta alguses lukust lahti. Ent asi ei ole nii lihtne. Uksest sisseastumiseks peab Eesti tõestama, et suudab tingimusi täita ka tänavu ning edaspidi.
Esmajärjekorras hindab Eesti võimekust eurokriteeriumidega jätkuvalt toime tulla Euroopa Keskpank koostöös Euroopa Komisjoniga. Nemad tulevad oma raportiga lagedale juba 12. mail. Sellest raportist oleneb, kas Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu saab anda Eestile euroalaga liitumiseks rohelise tule või mitte. Eelnevaid kommentaare keskpank Eesti väljavaadete kohta ei anna, kirjutas Äripäeva päringule vastuseks keskpanga pressiesindaja Wiktor Krzyzanowski.
9-19 miljardi kroonist eelarve miinust prognoosis Äripäev 2009. aastal oma 9. jaanuari kaaneloos. Tegelikkuses tehti möödunud aasta jooksul eelarvekärpeid 19 miljardi krooni ulatuses.
Hetkel kuum
Samas on suur tööpuudus kahandamas olulisel määral riigi ühe suurema tuluallika, sotsiaalmaksu laekumist. Et sellest võib saada saatuslik hoop meie europüüdlustele ka hindajate silmis, on viidanud Isamaa ja Res Publica Liidu juhtpoliitik Mart Laar. "Nagu juba aasta algul ütlesin, pole tööpuudus mitte ainult sotsiaalne probleem, vaid tõsine katsumus eelarvele ning selle kaudu Eesti majanduse jätkusuutlikkusele," kinnitas ta nüüdki.
Märtsi lõpuks laekus riigieelarvesse sotsiaalmaksu 6,6 miljardit krooni, mida on ligi 800 miljoni jagu vähem eelmise aasta esimesest kvartalist. Kokku peaks eelarve kohaselt tänavu sotsiaalmaksu laekuma jämedalt 27 miljardit, mida on 1,1 miljardit krooni vähem kui möödunud aastal. See eelarvesse raiutud aastamiinus võib praeguse trendi kohaselt saada täis aga juba vahetult pärast kevadpühi.
Lisaks sotsiaalmaksule võib löögi saada ka käibemaks
Kuna arvestus on tehtud sotsiaalmaksu põhjal, ei hinda see teisi riigi arvestatud tulusid. Nt võib karta ka planeeritust väiksemat käibemaksu laekumist, kuna sisenõudluse paranemist pole oodata. Praegune eelarve näeb aga aastaks ette käibemaksu laekumise 200 miljoni kroonist kasvu.
Samas sisenõudluse jätkuvale madalseisule viitas ka märtsi viimasel nädalal Eesti rahaasjadega tutvunud Rahvusvahelise Valuutafondi Eesti missiooni juht Christoph Rosenberg. Selle jutuga on tegelikult päri ka rahandusministeeriumi analüütikud, kelle sulest ilmub järgmisel nädalal värske majandusprognoos. Sealt jookseb läbi, et tööpuuduse kasv jääb tänavu oodatust suuremaks ja tarbimise langus sügavamaks.
Et eelarvemiinus nii jõudsalt ei suureneks, peaks maksulaekumine ühes tööturu olukorraga kiirelt otsa ringi keerama ja paranema hakkama.
Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas, et sotsiaalmaksu laekumine on probleemne, ent Maastrichti kriteeriumide täitmisega tuleb riik tänavu toime. "Maastrichtist pole üldse vaja sel moel rääkida, see praegu kahtluse all pole. Eesti hindamise poolest pole vaja endale muresid juurde tekitada," sõnas ta. "Sotsiaalmaks on tõepoolest pisut problemaatilisem kui maksud üldiselt, mis tõotavad laekuda eelarvest pisut paremini," nentis ta. Eraldi sotsiaalmaks teemaks ei ole, lisas Ligi. "Laias laastus ei tohi võrrelda kvartaleid aasta kaupa, sest mullu oli tegu alles hoogu võtva languse, tänavu läheneva tõusuga aasta sees," ütles ta.
Ligi koalitsioonikaaslane Laar sõnas, et tänavust eelarvet koostades sotsiaalmaksu laekumise langusega arvestati. "Küsimus on selles, mis toimub aasta jooksul edasi," märkis ta. Kui tööpuuduse kasvu ei suudeta seisma panna, pole paranemist loota ühelgi alal.
Peamister Ansip on aga tulevikku vaadates endiselt optimistlik. "Ja ma olen päris veendunud, et see hindamine annab ka positiivse tulemuse," ütles ta praegu käiva Euroopa Keskpanga ja komisjoni töö kohta Eesti hindamisel.
Kas oleme eurokõlbulikud ka täna?
Märtsi lõpus siinset rahanduse olukorda uurimas käinud Rahvusvahelise Valuutafondi Eesti missiooni juht Christoph Rosenberg tunnustas Eesti võimekust hoida mullune eelarvemiinus madalal tasemel, kuid tunnistas, et selle aasta miinus tuleb suurem.
Rosenberg tõi ta välja, et eelmise aasta madala defitsiidi saavutamisel mängisid olulist rolli ühekordsed tegevused, nagu riigiettevõtetest dividendide võtmine ja maksete peatamine teise pensionisambasse. Rosenberg uskus, et Eesti suudab hoida defitsiiti allpool 3 protsenti SKPst ka sel aastal, kuid kindlasti tuleb see mullusest suurem. Sellele viitab ka praeguse aasta maksulaekumine.
Millised on aga Eesti väljavaated? Kas me mahume tänavu euroks vajaliku Maastrichti eelarvekriteeriumi raamidesse praeguse eelarvega või on selle eesmärgi täitmiseks tarvis kasutusele võtta kärpekäärid ning otsida taas lisatulu?
Kommentaarid
Andrus Ansip, peaministerMaksulaekumiste kohta tuleb öelda, et ega esimese kolme kuu laekumine ei ole ülevaatlik. Kui praegu on aasta laekumistest 23,9 protsenti käes, siis seda on muidugi rohkem kui ühelgi varasemal aastal viimase kuue aasta jooksul. Kuid me teame seda, et see laekumine on suuresti põhjustatud aktsiisitõusudest ja tõusuga seotavast varude soetamisest.
Sotsiaalmaksu 24,4 protsenti on keskmisest maksulaekumisest märksa parem laekumine ja ma ei näe praegu ka mingisugust hälbimist kuises võrdluses. Ei ole mingisugust tagasiminekut märtsis - vastupidi, suurenemine. Ma seal küll ei näe praegu mingisugust põhjust paanikat tekitada. Ka muud indikaatorid kõnelevad sellest, et sotsiaalmaks võiks laekuda ootuspäraselt. Praegu on ta laekunud paremini. Tööpuuduse kasv on peatunud. Viis nädalat järjest on andnud meile töötuse protsendiks 14,6.
Ma tahaks väga loota, et see tähendabki põhja tööturul. Arvestades investoritega, kes on praegu Eestisse investeerimas, siis mõne aja pärast hakkab tööpuudus väga kiiresti vähenema. Praegu me võiksime prognoosida seda, et tööpuudus ei jätka kasvamist. Mingit seost Maastrichti kriteeriumidega maksude paremas laekumises ma ei oska küll näha.
Aivar Rehe, Eesti Pangaliidu juhatuse esimees
Sotsiaalmaksu laekumine aasta esimestel kuudel on alarmeeriv, aga rahandusministeerium praeguse juhtkonnaga oskab ette vaadata ja meetmeid rakendada. Meie praktikas on esimene kvartal olnud läbi aegade raske. Kui vaadata aasta algust, siis oli pilt parem, aga selle sisu oli aktsiiside laekumise mõju. Ma arvan, et aasta tuleb rakse. Saadakse aru, et kõik otsused mõjutavad Maastrichti kriteeriumi jätkusuutlikkust ja jätkusuutlikkus ei lõppenud 2009. aastal. Me peame seda seisu hoidma ja see tagab meile usalduse.
Jürgen Ligi, rahandusminister
Maastrichtist pole üldse vaja sel moel rääkida. See praegu kahtluse all pole.
2009. aasta jooksul vähenes hõivatute arv ligi 70 000 võrra, mis tänavu ei kordu. Seega on ka sotsiaalmaksu laekumine tänavu aasta lõikes stabiilsem ning aastate alguste võrdlus ei anna adekvaatset prognoosi. Loodame 2010. aasta lõpuks pigem alla aasta alguse taseme töötust ja väiksemat keskmise palga langust kui mullu. Viimastel nädalatel on jõudsasti kasvanud vabade töökohtade arv ning peagi on oodata sesoonset töötuse vähenemist. Sügiseks on head väljavaated majanduses taastumiseks usutavasti realiseerumas ning tööhõive ei lange siis enam halvemale tasemele tagasi.
Mart Laar, IRLi esimees ja riigikogu liige
Kuna õnneks jätkus eelarvet koostades realistlikku meelt arvestada sotsiaalmaksu langusega, siis vähemalt esialgu olukord sedavõrd hull pole.
Küsimus on selles, mis toimub aasta jooksul edasi. Eelmisel aastal oli kriteerium, millega valitsuse edukust-ebaedukust mõõdeti, valitsuse suutlikkus eelarve puudujääki kontrolli all hoida. Sellel aastal on selleks suutlikkus panna seisma tööpuuduse kasv.
Maksude tõstmine paneks lootused majanduse elavdamisele päris seisma. IRL on selles küsimuses ühemõttelisel seisukohal - maksukoormus on Eestis liiga kõrge, maksude edasine tõstmine on välistatud, maksukoormust tuleks tegelikult vähendada. Kui suudame astuda vajalikud sammud tööpuuduse kasvu peatamiseks, siis on olemas tõsine lootus, et me ei pea ka kärpimisele minema.
Andres Lipstok, Eesti Panga president
Sotsiaalmaksu osas on see miinus praegu nähtav küll, aga see on ju ka arusaadav, kust see tuleb. Kui vaadata aastale n-ö pikalt peale, siis peaks vaatama rahandusministeeriumi eelarvestrateegiat. Ma arvan, et kui sealt kulud ja tulud bilanssi panna, siis võiks 3% alla jääva prognoosi leida. Ma olen natuke ümmargune, kuna me oma prognoosiga tuleme välja aprilli lõpus.
Jätkusuutlikkuse teema on üleval, aga praegused numbrid, mille pealt (Eesti eurokõlbulikkust - toim) hindama hakatakse, ütlevad siiski, et jätkusuutlikkus 2010. aasta kontekstis on korras. Samuti 2011. Loomulikult vaadatakse tegelike laekumiste pealt need sisendid üle, aga praegusel juhul ei ole ükski ülevaatamine näidanud, et võiks väga valesti minna, võrreldes sellega, mis on välja käidud.
Tööpuuduse puhul on oluline see, et osas maakondades on see number ümber pööranud. Kui mingi lahend leitakse, on see ka sotsiaalmaksu jaoks positiivne.
Eiki Nestor, riigikogu rahanduskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat
Ei saa välistada seda, et me mingi aja pärast oleme sunnitud nentima, et 2010. aasta riigieelarve pole mitte ainult maksude puhul selline, mis Maastrichti defitsiidi kriteeriumi täitmiseks sunnib valitsust eelarvet muutma. Eelarve on tehtud väga piiri peal defitsiidi kriteeriumi osas. Ilmselt praegu rahustab valitsust see, et eelmiselt aastal tuli kardetust positiivsem tulemus. Ilmselt loodetakse sellele ka sel aastal.
Jätkusuutlikkuse hindamine on igati õigustatud juba selle tõttu, et meil on jupp selle aasta sisse tõstetud tulusid, mida võib eeldada, et me järgmistel aastatel kokku ei korja. Ma mõtlen siin ühekordseid tulusid, mis on seotud riigiettevõtetega, ühekordseid müüke, millega nt eelmisel aastal Maastrichti kriteerium uhkelt ära täideti. 2010. aastal on see kriteerium kindlasti sama tähtis jätkusuutlikkuse koha pealt.
Ma olen kindel, et Euroopa Liit midagi (Eesti eurokõlbulikkuse - toim) hindamisel ütleb. Ma siiski arvan, et maksulaekumise pool oli neil tähelepanu all vähem kui see, millega aastal 2011 täidetakse see osa riigieelarvest, mis täidetud ühekordsete tuludega. Hinnates masinavärki, mis meid peab läbi hekseldama euroni jõudmiseks, siis arvan, et 2009. aasta on neile olulisem.
See ei tähenda, et kriteeriume ei tule täita. Kindlasti tuleb ka sel ja järgmistel aastatel nende nimel pingutada. Aga masin ise on selles mõttes käima läinud ja uriseb sellel moel, et positiivne otsus ilmselt tuleb.
Hardo Pajula, SEB Panga analüütik
On tõesti nii, et esimeste kuude maksulaekumiste pealt ei tohiks veel väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Pealegi võib hea otsimise korral leida tööturult juba paranemise märke: registreeritud töötute arv tammub juba mitmendat nädalat järjest paigal ja vabu töökohti on järsult juurde tulnud.
Ent eelarve puudujääki mõjutab ka kulutuste pool ja siin on minu arvates tõesti oht, et järjest lähemale tulevad valimised võivad tulude nõrgemast laekumisest tingitud kärpimisvalmidust oluliselt nõrgendada.
Kellelegi ei ole ju saladuseks, et eelmise aasta 1,7% näitab pilti palju paremana, kui see tegelikult on. Kasvõi juba seepärast, et mitmed meetmed olid ühekordse iseloomuga. Kuid kõik on suhteline ja Euroopa Liidu keskmise taustal ei usu ma eriti, et meile praegu (euroga - toim) ühinemise teel enam kaikaid kodaratesse hakatakse toppima.
Meie märtsi majandusprognoosi järgi jõuab selle aasta valitsussektori eelarvedefitsiit 2protsendilise majanduskasvu juures 2,5%-ni. Selge see, et kui kasv osutub oodatust nõrgemaks - või soov hääli osta tugevamaks - siis võib puudujääk vabalt ka sinna kolme protsendi kanti tüürida.
taust ELi lähenemisaruannete avalikustamine. 13. juuli Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) kinnitab Eesti liitumise euroalaga ja vahetuskursi alates 01.01.2011.
Kuidas võiks tulla euro?Märts-aprill
Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank teevad korralise hindamise, et selgitada vaälja Eesti valmidus euroalaga liitumiseks.Mai
Juuni
Konsultatsioon Euroopa Parlamendiga.8. juunil toimub Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) kohtumine, arutelu Eesti vastavuse kohta komisjoni ja EKP hinnangute ja komisjoni ettepaneku alusel.18. juunil arutab ECOFINi ettepanekut Euroopa Ülemkogu.Juuli
Allikas: euro.eesti.ee
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele