• OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,22%7 662,5
  • DOW 30−0,06%52 826,61
  • Nasdaq −2,45%26 047,99
  • FTSE 100−0,26%10 725,03
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,92
  • OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,22%7 662,5
  • DOW 30−0,06%52 826,61
  • Nasdaq −2,45%26 047,99
  • FTSE 100−0,26%10 725,03
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,92
Päevil, mil Eesti töötusmäär napsab 20 protsendi piiri, laekub töötuskindlustusmaksetest nii palju raha, et töötukassa reservi võib aasta lõpuks koguneda üle 2,1 miljardi krooni.
Kuigi miljardid kroonid varuraha peaks olema hea uudis, pole see seda teps mitte. See on kehval ajal hoopis kehv uudis.
See tähendab, et kui headel aegadel räägiti meile, et töötuskindlustust on vaja maksta selleks, et halbadeks aegadeks puhvrit koguda, siis praegu, kindlalt halval ajal, on töötuskindlustusmaks nii kõrge, et see võimaldab headeks aegadeks puhvrit koguda! Ja mitte peenraha, raha ülejääki saab mõõta miljardites kroonides.
Töötukassa juht Meelis Paavel tahab esialgu reservi taastada tasemele, kus see oli enne kriisi (parimail päevil ligi kolm miljardit krooni) ning seejärel koguda kolme aasta väljamaksete jagu raha, võttes aluseks mullused rekordilised väljamaksed. See tähendaks ligi 10 miljardi kroonini ulatuvat reservi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele