Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Militaaräri, millega hoobelda ei taheta. Miks?

    Äripäev avaldab täna veidi kohendatud kujul eileõhtuse ETV saate Pealtnägija põhiloo. Selle pretsedenditu sammu põhjuseks on asjaolu, et lugu toob välja prominentsete Tallinna linna tippjuhtide seni varjatud poole –siinsetelt kinnisvaraärimeestelt laeva rentimise, millega veeti lõhkeainet muuhulgas diktaatorlikku Liibüasse.

    Äripäeva meelest on kogu selle äriga seotud inimestel, sh prominentsetel linnaametnikel vaja kogu asja kohta praegusest palju rohkem selgitust anda. Seni välja tulnud üsna uskumatu info jätab õhku palju küsimusi, millele vastamata jätmine tõstatab peamise küsimuse - kas ja kui, siis kelle poolt on meie pealinna tippametnikud manipuleeritavad?
    Äripäev on alati seisnud ettevõtlusvabaduse eest. Kuid linnajuhtide distantseerumine pealtnäha legaalsetest lõhkeainevedudest (sest keelud Liibüaga tehinguid teha olid selleks ajaks kadunud) näitab, et kui mitte muud, siis eetilised ja moraalsed vastuolud äriga seotud olid.
    Aga vastuseid ootavaid küsimusi on palju. Miks lugupeetud kinnisvarahaid Richard Tomingas ja Arti Arakas ikkagi selle kehvas seisukorras ja äsja relvaveoskandaalis olnud laevukese Balkan Star ostsid? Kes selle mõtte peale tuli? Meenutame, et samal ajal ostsid mehed Silja Line tütarfirmalt laeva ja veidi hiljem Vjatšeslav Leedolt neli parvlaeva. Vahepõikena – laevandus meelitas toona muidugi ka teisi Eesti mõjukad äriliidrid, nii olid Baltic Scandinavian Lines valdusfirmas Pakri Marine Investmentsis Tiina Mõis ja kütuseärimees Heiti Hääl.
     
    Kelle militaarse otstarbega kaubaga aga tegemist oli? Kes leidis laevale kauba ja valis sihtkohad? Kes oli üldse selle skeemi taga? Ilmselt loogiline, et ühelt poolt ukrainlased, kuid kas ka eestlased? Ukrainaga, kust lõhkeainet viidi, on ju paljud Eesti ärimehed ja ka poliitikud seotud.
    Kui palju Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti firma sõjaliste kaupade vedudest kasu teenis? Firma teise osaniku, pärast ühist äri nõuniku kohalt linnaplaneerimisameti juhiks saanud Toomas Õispuu sõnad, et ta kaotas äriga hoopis raha, on … hetkel veidi naljakad. Torkab silma (võimalik, et juhuslik fakt), et Toomas Vitsut sisenes rahvusvahelisse sõjakaupade transpordiärisse vahetult pärast seda, kui ta oli oma vennalt Lauri Vitsutilt saanud osaluse eest OÜs Majanduskaitse Büroo miljon krooni 2005. aasta alguses.
    Kuni pole küsimustele vastuseid, võib spekuleerida ka hoopistükkis mõttega, et Tallinna tippametnikud võisid selles äris hoopis tankistide rolli täita, nö kutsutud sellesse ettevõtmisesse osalema. Mingitel seni teadmata põhjustel. Siit omakorda viib mõte ettevõtmise tõeliste niiditõmbajate ja ametnike tänuvõlgadeni ja nende täitmiseni. Kasvõi siinsamas Tallinna linnas. Tallinn aitab.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.