ÄP: Kas Eesti Energia on julgeolekugarant või rahaautomaat?
Äripäev soovib tänases juhtkirjas, et riik defineeriks Eesti Energia olemuse ning annaks talle konkreetse tegevusülesande.
Tänane Äripäev kirjutab Eesti Energia värsketest edusammudest. Nimelt on firma projektijuht Andres Anijalg öelnud ajalehele Jordan Times, et läbirääkimised sealse keskkonnaministeeriumi ja riikliku elektrijaamaga 600-900megavatise põlevkivijaama ehitamise üle on jõudmas lõppjärku. "Loodetavasti lõpetame läbirääkimised aasta lõpuks, nii et me saame uue aasta algul ehitamisega alustada," ütles Anijalg.
Kuigi Äripäevale teevad Eesti Energia edusammud nii siin- kui sealpool riigipiire rõõmu, ei ole see meil täna teemaks. Täna tahaksime hoopis küsida: kas Eesti Energia on me rahvusliku julgeoleku ja energeetilise sõltumatuse garant või valitsuse lihtlabane sularahaautomaat?
Mis sunnib meid niiviisi küsima? Sest hoolimata tänasest Jordaania-uudisest on pilt üldjoontes segane. Nii kõnelesid alles hiljuti uudised, et reitinguagentuur Moody's on EE pikaajaliste kohustuste reitingu vaatluse alla võtnud, mis võib viia reitingu alandamiseni. Samasse ajajärku langes ka uudis, milles EE teatas, et võtab 500 miljonit eurot nn arvelduskrediiti, ehk laene likviidsusprognoosi parandamiseks. Kõigele lisaks kavatseb valitsus ka tuleval aastal Eesti Energiast võtta 65,5 miljonit eurot (miljard krooni) dividende. Taas.
Äripäev sooviks, et valitsus otsustaks ära, kas juba täna börsifirmana agressiivselt laieneva ja turgu haarava Eesti Energia tulevik on börsil või peaks ta igaks-juhuks-mustadeks-päevadeks-turvatunnet-andva sukasäärena edasi minema. On ju viimastel aastatel Eesti Energia omanik, Eesti Vabariik kasutanud seda suurettevõtet pigem sularahaautomaadina – viimase nelja aasta jooksul on ettevõttest välja võetud keskmiselt miljard krooni aastas. Ja nagu juba öeldud, ka tuleval aastal võetakse taas miljard.
Dividendi võtmise teeb huvitavaks ka asjaolu, et riik kavatseb tuleval aastal tõsta EE kapitali 150 miljoni euro võrra. Milleks dividende võtta ja veidi aega hiljem raha ettevõttesse tagasi panna? Vastus lihtne – investeering ettevõtte kapitali kajastub investeerimistehinguna ega ole eelarve tasakaalu arvestuses käsitletav kuluna, dividendid kajastuvad aga eelarves tuluna!
Äripäeva arvates ei käitu valitsus selliselt trikitades teiste euroliidu ja euroala riikide suhtes kuigi ausalt. Piltlikult öeldes teeme me ju Kreekat, kui ühe käega võtame ettevõttest dividende ning teisega anname investeeringuteks raha. Sest nimetagem neid summasid kuidas iganes, on ju selge, et välja võetakse 65,5 miljonit ja sisse pannakse 150 miljonit eurot. Reaalset raha.
Seega, Äripäev sooviks, et riik defineeriks Eesti Energia olemuse ning annaks talle konkreetse tegevusülesande. Olgu selleks siis jätkuv investeerimine, kasvamine veelgi tugevamaks ja elujõulisemaks kontserniks, või püsimine riigi energiasõltumatuse tagajana, või hoopis ülesanne olla konservatiivne raha tootev ettevõtte, kuid saagu selgus majja.
Sest seni teeb Sandor Liive siiski seda, mida tema (ja ka meie) õigeks peab – teenib omanikule võimalikult suurt tulu. Ning igaks juhuks peaksime valmis olema ka pettumuseks – üsna suure tõenäosusega teeb mingil hetkel ka EE ajutrust eesotsas Liivega valeinvesteeringu. Või teab keegi nimetada kedagi, kes aastakümneid järjest vaid õigeid otsuseid/investeeringuid teinud?
Autor: 1185-aripaev