• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaitseväe suured hanked vajavad tsiviilkontrolli

    Tänane Äripäev kirjutab kahtlustusest, et ühes kaitseväe autohankes on riigi rahakotist kadunud kümneid miljoneid kroone.

    Kaitsevägi on Eestis nagu kogu maailmaski üsna puutumatu organisatsioon. Riikide kaitsekulutused on suured, kuid kulutuste üksikasjad enamasti salajased. Lihtne talupojamõistus ütleb, et kui raha on käsutada palju, kipub see ka kaduma minema.
    Äripäeva arvates võiks me neid maailmatraditsioone murda ja kaitseväe kulutused reaalselt tsiviilkontrollile allutada. Muidugi mõistlikus ulatuses, et võimalikud riigisaladused ikka vaka alla jääks. Kuid tänane Äripäev räägib täiesti mittesalajasest teemast – sõiduautode hankest, mis tsivilistide maailma lihtsaid reegleid kohaldades riigile oluliselt odavamaks muutus.
    Artiklist selgub, et pärast seda, kui kaitseväe autohanget hakkas korraldama uus ametnik, tuli hankele ühe pakkuja asemel mitu ja paarsada autot õnnestus rendile võtta kümneid miljoneid kroone soodsamalt, kui nelja aasta eest. Ehk teisisõnu – hange läks peale konkurentsi tekkimist kolmandiku võrra soodsamaks. Imeravim ikka see konkurents.
    Kaitsevägi kui riik riigis. Kaitsevägi on Eestis sama salajane ja suletud organisatsioon nagu kaitsepolitsei või, miks mitte ka Eesti Pank, kus toimuvast pole ka riigi rahakoti eest vastutavatel rahandusministeeriumi ametnikel tihtipeale õrna aimugi. Ka riigikontroll kobab pimeduses.
    Nii kirjutaski Eesti Ekspress mullu oktoobris, et riigikontroll ei pääse ligi kaitseväe salajastele relva- ja laskemoonavarudele ning, et riigikontroll avastas, et isegi kaitseministeerium ei tea kõiki peastaabi asju, kuna ohvitserid ei anna lihtsalt infot! Jah, kaitseväelastel on liiga lihtne igale päringule vastata: see on saladus.
    Aga miks peaks kodanikud üldse militaarhangete üksikasju teadma? Esiteks kasvõi juba seepärast, et mängus on hirmus suur kogus raha. Näiteks ulatuvad kahe aasta eest valitsuses kinnitatud „Sõjalise kaitse arengukava 2009–2018“ kohaselt selle perioodi kaitse-eelarved kokku 60 miljardi kroonini, millest umbes 40% (24 miljardit krooni, ehk 1,5 miljardit eurot) kulub hangete ja ehitustegevuse rahastamiseks. Summa on parasjagu nii suur, et kui üks rehepapp sealt küünemusta võrra näpistaks, ei paistaks see kunagi välja.
    Kuid see raha on meie, maksumaksja raha. Ja meil peaks olema õigus teada, mida me selle raha eest vastu saame. Ja meil peaks olema õigus ka kontrollida, kas kõik kaitseväelased on ikka riigi hea käekäigu eest seisnud.
    Lauskontrolli asemel tsiviilkontroll. Muidugi ei pea me siinkohal silmas lauskontrolli, mis sunniks igale rühmaülema kohale avaliku konkursi korraldama.Me peame silmas tsiviilkontrolli, mille tähtsaimaks elemendiks loetakse arenenud maailmas kontrolli raha üle. See tähendab, et relvajõududel ei tohi olla võimalust kulutada raha täitevvõimu teadmata või tema soovi vastaselt.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.