Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome ettevõtja: Soome mudel sööks Eestis töökohad

    Soome Ametühingute Keskliidu juht Lauri Lyly soovitas Eestil luua Soome eeskujul kolmnurkse süsteemi valitsuse, tööandjate ja töötajate vahel (ÄP 16.12). Lyly eksib väites, et Soome konkurentsivõime põhineb sellel, et ametiühingud on üks pool otsustajatest, kirjutab Eestis ettevõtlusega tegelev soomlane Simo S. Hämäläinen.

    Soome kolmnurkne süsteem tähendab seda, et valitsus loovutab korporatsioonidele parlamendile kuuluvat võimu. See on ebademokraatlik ja vale. Rahvasaadikud kaebavadki, et neile antakse otsustamiseks "kolmnurga" poolt ettevalmistatud halb seaduseelnõu, mille kohta väidetakse, et seda muuta ega parandada ei tohi, sest eelnõu elluviimine on eelnevalt tööturuorganisatsioonidega kokku lepitud.
    Tekib olukord, kus kolmandikku rahvast esindavad organisatsioonid pääsevad tegema otsuseid, mis puudutavad tervet rahvast. Soomes juhivad vasakerakonnad Lyly organisatsiooni, kuigi selle liikmed ei ole pikka aega vasakpoolset poliitikat toetanud. Seega demokraatia ei teostu isegi ametiühingute sees.
    Lyly väide ametiühingute saavutuste kohta palgaerinevuste vähendamisel on arusaamatu: kui ametiühing määrab kõrgema miinimumpalga, siis sellest vähem tootlikud töötajad jäävad töötuks. Juhul kui vaid kõrgepalgalised teevad tööd, on tõesti palgaerinevused väiksemad, kuid sissetulekute ebavõrdsus on kasvanud, kogutoodang vähenenud ja töötuid on rohkem.
    Mõnede hinnangute kohaselt juba iga 13. tööealine isik Soomes töötab tasuta erinevatel praktikakohtadel, sest palgatase on tõstetud nii kõrgeks, et n-ö tavalisele tööle palkamine ei tasu ennast ära. Ka liitudesse mittekuuluvad ettevõtted on sunnitud kõrgemaid palku maksma.
    Kui Eestis oleksid Soome miinimumpalgad, oleks enamik eestlasi töötud. Samal ajal, kui Eestis on olnud ametiühingud väga nõrgad, on eestlaste tootlikkus, kogutoodang ja palgad kasvanud mitu korda kiiremini kui soomlastel.
    Soome tööturg on praegu küllaltki ebastabiilne. Tehes tulevikuprognoose, tuleb suurtel ettevõtetel koondada töötajaid mitu korda aasta jooksul. Pikaajalised kollektiivlepingud ei võimalda kiiret reageerimist muutuvatele turutingimustele. Ametiühingud ähvardavad väga kergekäeliselt streikidega ning ainuüksi ebaseaduslikke streike on aastas isegi kuni sadu. On olnud olukordi, kus liidud on ähvardanud sulgeda poole Soome bussi- ja lennuliiklusest, sadamad ja muu tähtsa taristu. Ametiühingud on üritanud pikendada koondamistähtaegu.
    Töökohti kaob alati, kuid nende asemele sünnib uusi. Töökoha kaotust ja ebameeldivaid töötingimusi ei pea nii palju kartma riikides, kus on võimalik kiiremini uus töökoht leida. Mõnikord ihaldatakse Eestis liigagi palju põhjamaist heaoluriigi fenomeni - tihti selle maksumust ja tagajärgi hoomamata. Ei ole mõtet igatseda sellist solidaarsust, mille abil võetakse Eestilt tema konkuretsivõime seepärast, et Soome paremini konkurentsis püsiks. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Ühel väikeettevõtete universaalteenuse murel puudub endiselt lahendus
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsiindeks lõpetas septembrikuu langusega
Balti aktsiaindeks sulgus täna 0,3% miinuses. Septembris on Balti aktsiaindeks taandunud 6,15%. Tallinna börs langes enim septembri algusest 7,08%, mis suuresti tiris ka Balti indeksi alla.
Balti aktsiaindeks sulgus täna 0,3% miinuses. Septembris on Balti aktsiaindeks taandunud 6,15%. Tallinna börs langes enim septembri algusest 7,08%, mis suuresti tiris ka Balti indeksi alla.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Evelyn Sepp vahetas bürootöö aedniku oma vastu
Pikki aastaid poliitikas tegutsenud Evelyn Sepp tegi mõne aja eest elus kannapöörde ning asus õppima Hiiumaa ametikoolis linnaaedniku erialal. Täna on tal diplom taskus, kuid õppimine jätkub maastikuehituse valdkonnas, kirjutab septembrikuu Äripäeva Sisustaja.
Pikki aastaid poliitikas tegutsenud Evelyn Sepp tegi mõne aja eest elus kannapöörde ning asus õppima Hiiumaa ametikoolis linnaaedniku erialal. Täna on tal diplom taskus, kuid õppimine jätkub maastikuehituse valdkonnas, kirjutab septembrikuu Äripäeva Sisustaja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.