Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus jõuga töötukassa kallal
Läinud aastal alguse saanud vastuolu tööandjate, ametiühingute ja valitsuse vahel töötukassa reservide kasutamise pärast on leidmas absurdset lõpplahendust: suutmata ummikust välja tulla ja kolmepoolset dialoogi taastada, soovib valitsus muuta seadust nii, et saab õiguse töötukassa eelarve üksinda kinnitada.
Aasta lõpus otsustas valitsus liita töötu- ja haigekassa raha riigieelarvega, kuigi sellele seisid ühemõtteliselt vastu nii tööandjad kui ka ametiühingud. Seepeale lahkusid mõlemast nõukogust nii tööandjate kui ka -võtjate esindajad ning sestpeale pole valitsuse jäiga hoiaku tõttu mingit kokkulepet sündinud, isegi arutelu mitte. Töötukassa eelarve on vastu võtmata ning kui seda ei tehta, muutub kassa tegutsemisvõimetuks.
Ka keeldus valitsus töötuskindluste makse määra vähendamast vaatamata sellele, et reservid katavad kahe aasta kulud ning oleksid kasvamist jätkanud ka makse vähendamise korral. Tööandjate ja maksumaksjate pahameelt on paisutanud viimaste aastate maksutõusud, mis on üks mitme põhjuse seas, miks Äripäev on soovitanud maksumaksja vaenlaseks valida valitsusjuht Ansipi.
Valitsuse ultimatiivne viis asju ajada on viinud selleni, et töötu- ja haigekassa süsteemi aluseks olev kolmepoolne sotsiaalpartnerlus on hävinud ning nüüd ollakse valmis sellele hauakivi peale asetama. Kui aga võimetus osapooli ühe laua taha koondada ja kompromisse saavutada suubub seadusemuudatusse, mis jätab kogu otsustamisõiguse ainult ühele poolele, valitsusele, siis jääb üle küsida, missuguse põhimõttelise probleemi puhul säärast jõumeetodit järgmisena rakendatakse ning missugused on tulemused.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.