Milleks meile fiskaalleping?

 Euroopa Liit ei ole Rooma impeerium. Tema sunnimehhanismid on piiratud. Ka reformitud ja uuendatud stabiilsus- ja kasvupakti rakendamine sõltub lõppkokkuvõttes liikmesriikide tahtest. Isegi kui rikkuja enda tahe kõrvale jäta, siis kes see ikka tahaks naabriga tülli minna tema sanktsioneerimise poolt olles? Ehk on tema solidaarsust tulevikus vaja enda murede lahendamiseks.

Sestap töötab meile muidu nii oluline „EL kambavaim“ reeglitest kinnipidamisele vastu. Samas on riikide enda sisemised süsteemid üles ehitatud demokraatlikule sunnile, mis tagab kokkulepetest kinnipidamise. Riikide hierarhiline õiguskord tagab selle, et riik ei toimi vastuolus iseenda aluspõhimõtetega.

Fiskaallepingu eesmärk ongi viia struktuurse tasakaalu nõue sisse riikide siseriiklikesse aluspõhimõtetesse. Lepinguga ei sätestataks mitte üksnes printsiip, vaid ka korrektsioonimehhanism, mis rakenduks juhul, kui reeglist on üle astutud. Riikide enda õiguskord oleks tagatiseks, et sellest reeglist ka kinni peetaks. Samuti sätestataks selle reegli rakendamise järelevalve kord.

Siin on oluline Euroopa Kohtu roll ja riikide lubadus mitte hääletada vastu komisjoni soovitustele ülemärase eelarvedefitsiidi menetluse rakendamisel.Fiskaalleping muudaks raskemaks euro stabiilsust tagavate reeglite poliitilise õgvendamise ja sellisena on see vajalik samm finantsdistsipliini pikaajaliseks tagamiseks euroalal.