• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaasamisest on kasu

    Avalikku sektorit on kritiseeritud kabinetivaikuses tehtud otsuste pärast, mille tegemisse ei ole kaasatud neid, keda otsus puudutab. Kaasamisest loobumise põhjustena tuuakse välja, et see on aja- ja ressursikulukas ning ei anna sageli soovitud tulemusi, kirjutab PwC avaliku sektori valdkonna konsultant Moonika Olju.

    Lisaks viidatakse, et muutused, mille väljatöötamisse või elluviimisse kaasatakse palju inimesi, kipuvad takerduma või ei jõua üldse rakendamiseni. Nii lähevadki organisatsioonid, mis näevad laiapõhjalises kaasamises muutuse läbikukkumise süüdlast, järgmine kord teist teed. Selle asemel, et võimaldada huvigruppidel muutuse kavandamises kaasa rääkida, sunnitakse see valdkonnale ülevalt peale.
    Muudatust plaanides tasub vastata paarile lihtsale küsimusele. 1. Mida me tahame teha ja miks? 2. Mida, keda muutus mõjutab ja kuidas? 3. Millised on muutust soosivad ja takistavad asjaolud? 4. Millised on muutuse elluviimise kulud ja tulud? Nendele küsimustele vastates tekib selge arusaam muutuse eesmärkidest ning viisidest, kuidas see efektiivselt ja kvaliteetselt ellu viia.Näiteks kui on selge, et suurem muutus on vajalik ja võimalikult kiiresti või tegemist on väikese muudatusega, ei ole mõtet korraldada laiapõhjalisi koosolekuid, mille tulemused ei jõua kaugemale protokollinud sekretäri arvutist.  Taolistel juhtudel peaks muutust arvestama, et rakendusplaanis võib sisulisel kaasamisel olla väiksem roll kui tavapärases laiapõhjalisel kommunikatsioonil.
    Suuremate muutuste puhul, mille elluviimisega ei ole kiire ja kus on ka tegelikult vaja töötajate sisendit, tehakse peamiselt see viga, et kaasamisplaane ei mõelda korralikult läbi. Sageli keskendutakse ainult teadmistele, mida kaasatu endaga toob, kuid unustatakse, et kaasatu, kellel tekib tõenäoliselt muutuse suhtes omanikutunne, peab olema võimeline seda ka teistes tekitama.
    Seega peab iga muutust planeerides analüüsima valdkonna liikmeid, nende teadmisi, vastuvõtlikkust muutustele ja mõju, et välja selekteerida need, kes kaasamise tulemusel teisi “nakataksid”. Muidu võib juhtuda, et inimene, kes oleks kõige parem muutuse agent ja sisuline spetsialist, ei kattugi. Läbimõeldud kaasamisplaanis on aga koht mõlemal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.