Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaasamisest on kasu

    Avalikku sektorit on kritiseeritud kabinetivaikuses tehtud otsuste pärast, mille tegemisse ei ole kaasatud neid, keda otsus puudutab. Kaasamisest loobumise põhjustena tuuakse välja, et see on aja- ja ressursikulukas ning ei anna sageli soovitud tulemusi, kirjutab PwC avaliku sektori valdkonna konsultant Moonika Olju.

    Lisaks viidatakse, et muutused, mille väljatöötamisse või elluviimisse kaasatakse palju inimesi, kipuvad takerduma või ei jõua üldse rakendamiseni. Nii lähevadki organisatsioonid, mis näevad laiapõhjalises kaasamises muutuse läbikukkumise süüdlast, järgmine kord teist teed. Selle asemel, et võimaldada huvigruppidel muutuse kavandamises kaasa rääkida, sunnitakse see valdkonnale ülevalt peale.
    Muudatust plaanides tasub vastata paarile lihtsale küsimusele. 1. Mida me tahame teha ja miks? 2. Mida, keda muutus mõjutab ja kuidas? 3. Millised on muutust soosivad ja takistavad asjaolud? 4. Millised on muutuse elluviimise kulud ja tulud? Nendele küsimustele vastates tekib selge arusaam muutuse eesmärkidest ning viisidest, kuidas see efektiivselt ja kvaliteetselt ellu viia.Näiteks kui on selge, et suurem muutus on vajalik ja võimalikult kiiresti või tegemist on väikese muudatusega, ei ole mõtet korraldada laiapõhjalisi koosolekuid, mille tulemused ei jõua kaugemale protokollinud sekretäri arvutist.  Taolistel juhtudel peaks muutust arvestama, et rakendusplaanis võib sisulisel kaasamisel olla väiksem roll kui tavapärases laiapõhjalisel kommunikatsioonil.
    Suuremate muutuste puhul, mille elluviimisega ei ole kiire ja kus on ka tegelikult vaja töötajate sisendit, tehakse peamiselt see viga, et kaasamisplaane ei mõelda korralikult läbi. Sageli keskendutakse ainult teadmistele, mida kaasatu endaga toob, kuid unustatakse, et kaasatu, kellel tekib tõenäoliselt muutuse suhtes omanikutunne, peab olema võimeline seda ka teistes tekitama.
    Seega peab iga muutust planeerides analüüsima valdkonna liikmeid, nende teadmisi, vastuvõtlikkust muutustele ja mõju, et välja selekteerida need, kes kaasamise tulemusel teisi “nakataksid”. Muidu võib juhtuda, et inimene, kes oleks kõige parem muutuse agent ja sisuline spetsialist, ei kattugi. Läbimõeldud kaasamisplaanis on aga koht mõlemal.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.