13. juuli 2012 kell 7:18

Sõerd: riigikogul suvel palju tööd

Euroopa stabiilsusmehhanismi ratifitseerimislepingu eelnõu arutamisel riigikogus peab toimuma sisuline ja kõikehõlmav arutelu, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige (Reformierakond) Aivar Sõerd. Eelnevast tulenevalt seisab riigikogul sel suvel ees suur töö ja seda, kui põhjalikult see töö ära tehakse, sõltub riigikogust endast.

Eelnõu heakskiitmisega otsustab riigikogu nii Eesti osalemise euroala majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamisel ja kui ka sellega seoses Eesti riigile varalise kohustuse võtmise. Arvestades ESMi menetlusgraafikut ja leppe ratifitseerimise seisu teiste liituvate riikide parlamentides on riigikogul ajavaru sisuliseks aruteluks ja kogu vajamineva info ja dokumentide läbitöötamiseks, seega sisulise töö ulatus sõltub riigikogust endast.

Neljapäevase otsusega jättis riigikohus rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada ESMi asutamislepingu niinimetatud kiirmenetluse säte põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus kaalus otsuse langetamisel ühelt poolt põhiseaduse põhimõtetesse sekkumise ulatust ja teiselt poolt finantsstabiilsuse saavutamise eesmärgi kaalukust. Otsuse langetamisel arvestas kohus, et kogu euroala rahanduses ja majanduses toimuv mõjutab otseselt Eestit kui euroala liiget, ning Eestis kehtiva vääringu stabiilsust saab tagada üksnes koostöös teiste euroala riikidega.

Jätkuva eelarvepoliitika tagamiseks peab Eesti kindlustama end võimalike majanduslanguste vastu tulevikus, ESM on ka meile üks võimalus abi saamiseks.

Arusaamatu on opositsiooni etteheide, et tänaseks on õigusküsimused küll lahendatud, aga sisulised küsimused jäävad õhku. Isegi kohtuotsuses, mis on õiguslik dokument, on käsitletud stabiilsusmehhanismiga liitumisel tekkivaid majandusriske.

Nii on kohtuotsuses käsitletud küsimust, kui tõenäoline on võimalus, et ESM võib Eestilt nõuda kogu sissenõutava kapitali. Selle ja muude sisuliste küsimuste arutamisel on riigikogul võimalik saada informatsiooni ja vastuseid küsimustele ning käsitleda kõikehõlmavalt lepinguga kaasnevaid majanduslikke ja õiguslikke riske selleks, et kujundada oma veendumus lõpliku otsuse langetamiseks.    

Riigikohus leidis oma otsuses samuti, et kuna on olemas võimalus, et pärast finantsabi andmist võib tekkida olukord, kus Eesti peab ümber kujundama oma riigieelarve, siis on põhiseadusega küsitavas kooskõlas olukord, kui selles küsimuses näiteks avaldab seisukohti ainult EL asjade komisjon, ilma et riigikogul oleks võimalus seisukoht võtta. Arvatavalt on olemas kõigi fraktsioonide konsensus, et ESMi ratifitseerimislepingut arutatakse avalikult suures saalis ja kolmel lugemisel.

Autor: Aivar Sõerd, Harry Tuul

Hetkel kuum