M-lahendused tervishoidu

Näiteks nähakse m-tervise rakenduste suurimat potentsiaali suhkruhaiguse, kõrgvererõhutõve ja ülekaalulisuse all kannatavate patsientide jälgimises ja ravis.Üks seni suuremaid edulugusid on USA firma WellDoc suhkruhaigete mobiilipõhise nõustamise ning veresuhkru taseme seire süsteem, mille rakendamine tõotab märkimisväärset ravikulude kokkuhoidu: krooniliste haigete puhul kuni 10 000 dollarit aastas patsiendi kohta.

Patsiendid, kes saaksid uudsete lahendustega oma aja- ja rahakulu vähendada, on kindlasti m-tervise lahenduste “paadis”. Samamoodi võiks seda olla haigekassa. Küsimus on paljuski selles, kui suur osa arstkonnast leiab endas motivatsiooni uuendusi kasutusele võtta. Mida rohkem valdab patsient infot enda tervisenäitajate kohta ja suudab teha informeeritud otsuseid, seda enam saab temast otsustaja ning arstist pelgalt konsultant. See ei pruugi arstidele otseselt vastukarva olla, aga harjumatu küll.

Kindlasti on tervishoiutöötajatel osaliselt õigus, kui nad väidavad, et tervishoid on keerulisem ja pikemate traditsioonidega valdkond kui mõni teine, aga samas on ta ka üks kiiremini arenevaid.

Kui varem neli aastat tagasi kogunesid tervisefoorumitel ja -konverentsidel teksapükstes friigid ning kaks aastat tagasi hakkasid nende vastu huvi tundma arstid, siis nüüd on kohal kallites ülikondades investorid. Usk mobiilsetesse rakendustesse on suur.

Ent nagu me oleme varasematest “mullidest” õppinud, tehnoloogia üksi ei lahenda probleeme – vaja on toimivaid, tegelikku väärtust loovaid rakendusi. Nutikate tehnoloogiasõbralike inimeste ning väikese ja maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul hästi majandatud tervishoiusüsteemiga Eestil on siin kindlasti võimalusi saada ülemaailmseks eestvedajaks.Kuni streik veel kestab, on arstidel ohtralt vaba aega: iPad pihku ja äpimiljonäri konkursile ideid nuputama.