- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,2%8 767,74
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,2%8 767,74
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas küpsetati euro-käkki
Eesti Panga nõukogu tolleaegne esimees professor Mart Sõrg kirjutas Äripäevas (25.10.12): “Eurotsooni käivitamisel taheti mahapandud tähtaegadest kramplikult kinni pidada ja nii keeratigi käkk kokku.”
See tähendab, et euro loomisel teaduslikku ja analüütilist mõtlemist ei kasutatud. Ignoreeriti majandusteaduslikku ABC-d, mis ütleb, et toimivaks rahatsooniks on alustuseks vaja täita neli tingimust. Neist olid täiesti puudu kaks (riskijaotus ja majandustsüklite sünkroonsus) ja üks oli poolik (tööjõu liikumise vabadus). Ühe rattaga euroauto ei saagi sõita muidu kui “hobusest nööri otsas” veetuna…
Euro loomise tugevaimaks aluseks oli kamalute viisi kurikuulsat poliitilist tahet, aga napilt rahulikku kaalumist. Samas näiteks väljapaistev majandusteoreetik professor Vaclav Klaus hoiatas, et rahaliidu eelduseks on mitte makro-, vaid mikroökonoomiliste tingimuste täitmine ja et monetaarliit ei saa olla laiem fiskaalsest.
Kuigi olen kohanud hämmastavalt napi silmaringiga euroala rahandustegelasi, ei saa me eeldada, et nad asjast midagi ei teadnud. Pigem oli õigus Klausil, kes Wilsoni keskuses Washingtonis ütles, et euro-projekti põhiväärtus on selles, et ta tagab endaga tegelejatele viisaka kuusissetuleku.
Ka praegu ei tegele Euroopa Liidus mitte ainuski rahandusega seotud institutsioon sellega, et kujunenud kriisist välja tulla. Elementaarsed strateegiad pole veel laualegi jõudnud: devalveerimine, inflatsiooni kiirendamine, paralleelvauluuta loomine, kahe- või kolmetasandiline rahakäive, konkurentsi taastamine valuutade vahel vms.
Eelarvelise kokkuhoiu sisseviimine Lõuna-Euroopas monetaarset kriisi ei lahenda ja fiskaal-ähvardusi ei võta tõsiselt keegi (peale ametiühingute). Imestan ikka, miks teadlaskonda üldiselt ikkagi ei kuulata. Sest kogu aeg pidavat olema kiire (kuhu küll? valimistele?) ja probleem pidavat olema keerukam, kui teadus haarata suudab. Ma ei kutsu kedagi teadlaste juttu omaks võtma – seda enam, et ka teadustki on igasugust –, aga vähemalt ära kuulama küll. Sest nad tegelevad asjadega, mis kestavad kas igavesti või vähemalt sajandeid.
Euroopa rahakriisiga pole kiiret juhul, kui teda tahetakse ületada. Ta on silmanähtavalt lahendatav, kui sellega hakkavad tegelema rahandusjuhid, kellel on mõtte- ja kodanikujulgust ja keda toetavad poliitikud, kelle staatus on rahvaste silmis legitiimne ega ole kompromiteeritud raamatupidamisskeemitamistega (ESM, EFSF jt), mida euroalal ikka harrastatakse.
Autor: Igor Gräzin, Harry Tuul
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele