Äripäev eetris: Vene ajude äravoolust on vaja kasu lõigata
Venemaa ajude äravoolust on Eestil vaja kasu lõigata, mistõttu pole välisministeeriumi otsus luua täiendavaid takistusi Putini režiimi eest põgenejatele väga mõistlik, leidsid ajakirjanikud raadiosaates „Äripäev eetris“.
Peterburist Tallinna jõudnud inimesed bussijaamas.
Foto: Liis Treimann
Delovõje Vedomosti peatoimetaja Polina Volkova sõnul on riigi ja ettevõtjate esmane ülesanne võimaldada Ukrainast põgenenud inimestele tööd. Kuna nende värbamine on tehtud tööandjatele varasemaga võrreldes paindlikumaks, tuleb tagada, et nad tunneksid enda õigusi ja seadusi.
Venemaal kinni pandud raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Aleksandr Pljuštšev kirjeldab avameelses intervjuus õudusunenägu, milles tema ning paljud teised Venemaa elanikud on viimastel päevadel elanud. Ta arutleb, mis saab Venemaast ja venelaste eludest edasi.
Lennud tühistatud, bussipiletid välja müüdud, rongipiletid metsiku hinnaga – kõige sellega peavad praegu arvestama Venemaalt lahkuda püüdvad inimesed. "Ma ei ole midagi sellist näinud!“ ja „See on kõige raskem aeg mu elus," ütlevad Peterburi bussilt maha astuvad põgenikud Tallinnas.
"Pidasime mingil põllul kinni, ootasime ülejäänud sugulasi ja mõtlesime, mida edasi teha. Sest ka Lääne-Ukrainas, kuhu me teel olime, läks olukord hullemaks..." räägib Delovõje Vedomostile oma loo Polina, kes lahkus koos perega rünnaku alla sattunud Harkivist.
Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“.