Äripäev eetris: Vene ajude äravoolust on vaja kasu lõigata
Venemaa ajude äravoolust on Eestil vaja kasu lõigata, mistõttu pole välisministeeriumi otsus luua täiendavaid takistusi Putini režiimi eest põgenejatele väga mõistlik, leidsid ajakirjanikud raadiosaates „Äripäev eetris“.
Peterburist Tallinna jõudnud inimesed bussijaamas.
Foto: Liis Treimann
Delovõje Vedomosti peatoimetaja Polina Volkova sõnul on riigi ja ettevõtjate esmane ülesanne võimaldada Ukrainast põgenenud inimestele tööd. Kuna nende värbamine on tehtud tööandjatele varasemaga võrreldes paindlikumaks, tuleb tagada, et nad tunneksid enda õigusi ja seadusi.
Venemaal kinni pandud raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Aleksandr Pljuštšev kirjeldab avameelses intervjuus õudusunenägu, milles tema ning paljud teised Venemaa elanikud on viimastel päevadel elanud. Ta arutleb, mis saab Venemaast ja venelaste eludest edasi.
Lennud tühistatud, bussipiletid välja müüdud, rongipiletid metsiku hinnaga – kõige sellega peavad praegu arvestama Venemaalt lahkuda püüdvad inimesed. "Ma ei ole midagi sellist näinud!“ ja „See on kõige raskem aeg mu elus," ütlevad Peterburi bussilt maha astuvad põgenikud Tallinnas.
"Pidasime mingil põllul kinni, ootasime ülejäänud sugulasi ja mõtlesime, mida edasi teha. Sest ka Lääne-Ukrainas, kuhu me teel olime, läks olukord hullemaks..." räägib Delovõje Vedomostile oma loo Polina, kes lahkus koos perega rünnaku alla sattunud Harkivist.
Internetiühenduse olulisust on raske üle hinnata – see on nüüdseks nagu enamiku ettevõtete selgroog. Ühenduse tõrkumine võib töö täiesti seisata ning tuua kaasa tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kahju. See mõjutab tööviljakust, küberturvalisust, kliendikogemust, töötajate rahulolu – ning võib hakata pärssima isegi ettevõtte arengut.