Äripäev eetris: Vene ajude äravoolust on vaja kasu lõigata

Venemaal kinni pandud raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Aleksandr Pljuštšev kirjeldab avameelses intervjuus õudusunenägu, milles tema ning paljud teised Venemaa elanikud on viimastel päevadel elanud. Ta arutleb, mis saab Venemaast ja venelaste eludest edasi.

Lennud tühistatud, bussipiletid välja müüdud, rongipiletid metsiku hinnaga – kõige sellega peavad praegu arvestama Venemaalt lahkuda püüdvad inimesed. "Ma ei ole midagi sellist näinud!“ ja „See on kõige raskem aeg mu elus," ütlevad Peterburi bussilt maha astuvad põgenikud Tallinnas.

"Pidasime mingil põllul kinni, ootasime ülejäänud sugulasi ja mõtlesime, mida edasi teha. Sest ka Lääne-Ukrainas, kuhu me teel olime, läks olukord hullemaks..." räägib Delovõje Vedomostile oma loo Polina, kes lahkus koos perega rünnaku alla sattunud Harkivist.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.