Üheksast viieni arvutiga mängides – Pärnu videomängutootja noolib miljarditurult oma osa

Juurimaa talli omaniku Eve Raudnageli lapsepõlv möödus kopli ääres hobuseid vaadates ja neist unistades, kuni ühel päeval kolhoosi tall ootamatult põlema läks ning tema perekonna tallu tuli võtta hoiule üks suur ja õpetamata hobune. Ootamatu külaline täitis ühe väikese tüdruku unistuse oma hobusest ja andis aimu sellest, et kogu perekonna tulevik on seotud hobustega.

Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.

Kujutage ette, et teie ettevõttesse sisse astuv klient ütleb, et tuli teie juurde, sest konkurent soovitas. Täpselt nii juhtub üsna tihti Rakveres tegutsevas ettevõttes Forestplus, mis müüb metsa- ja aiatehnikat, mistõttu on perefirma üheksa aastaga saanud edukaks ning lõppenud aastal tõusnud ka kiiresti kasvavate ettevõtete ehk gasellide pingeritta.

„Võtsin oma säästud ja sõitsin Eestist ära, et hakata ettevõtjaks ja avada kleidipood. Tegin veel nalja, et kui ladu on kinni, siis avan tagasi tulles erootikapoe. Ladu oli kinni ...“ kirjeldab Kuressaares kiriku vastas asuva erootiliste kingituste kaubamaja sündi omanik Kadi Arro.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.