Piletimüügigasell sihib uut turgu: seal tuleb varsti demograafiline plahvatus
- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,38%6 164,31
- DOW 300,55%43 623,78
- Nasdaq 0,38%20 243,63
- FTSE 1000,39%8 769,24
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,27
- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,38%6 164,31
- DOW 300,55%43 623,78
- Nasdaq 0,38%20 243,63
- FTSE 1000,39%8 769,24
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,27
Rahvusvahelise laienemisega on Fienta jõudnud rohkem kui 70 välisriiki. Seesugusele turgude vallutamisele on aidanud kaasa suurel määral just soovitusturundus. “Selliseid kaugeid paiku me ei ole isegi julgenud püüda, need on tulnud kuidagi läbi juhuse,” räägib Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon.
Fienta on oma platvormile pidanud tooma juurde ka uusi keeli, valuutasid ja makseviise. Näiteks müüs Fienta eelmisel aastal 30 valuutas pileteid, kusjuures ostjad olid pärit 200st riigist ehk üle terve maailma.
Tulevikku vaadates tegeleb Fienta aga praegu Ida-Aafrika turu soojendamisega, kus tegevjuht René Lasseron näeb väga suurt potentsiaali. Nimelt elab Ida-Aafrika riikides, nagu näiteks Keenias, miljoneid inimesi ning rahvastiku keskmine vanus on ligikaudu 18,5. Sellest tulenevalt on seal peagi toimumas suur demograafiline “plahvatus”. “Needsamad noored tahavad ju minna peole, miks me siis ei peaks seal olema,” ütleb Lasseron.
Võõrast raha pole vaja
Iseteeninduslik piletimüügiplatvorm Fienta loodi 2014. aastal Lasseroni sõnul vajadusest pakkuda sündmuskorraldajatest sõpradele võimalust müüa oma üritustele pileteid. Nimi Fienta on muideks kombinatsioon mitmest sõnast, nagu näiteks “friends”, “family”, “festival”, “fun”, “fiesta”. Ühel hetkel arenes aga hobiäri iduettevõtteks, millele andis tõuke piletimüügiäris valitsenud monopol. “Mulle tundus, et nüüd aitab. Seni on kestnud monopol, mis ennast ei arenda, ja hinnad on kõrged,” meenutas Lasseron.
Seejärel algaski tugev tootearendus, mida saatsid väljakutsed, kuna valitud oli teadlikult väga lai sihtrühm, kelle vajadused ja ootused erinesid seinast seina. Kiire gasellilik kasv algas just pärast koroonapandeemiat, sest kriis andis võimaluse pakkuda ka online-ülekannete müüki. Fienta kasv on olnud aga üdini orgaaniline, väliskapitali ei ole ettevõte kaasanud kordagi. “Kas me kavatseme seda teha? Ei ütle ja nii on,” jääb Lasseron salapäraseks.
Fiental on ka ühiskondlik missioon. “Me tahame saavutada seda, et piletimüügi puhul kaoks lisatasu. Nii nagu mis iganes teiste kaupade puhul,” ütleb Amon.
Murettekitav piletimüügi järelturg
Eestis on järjest enam elavnenud piletite järelmüük, seda enamjaolt Facebooki gruppides. Tihtipeale ostetakse pileteid kokku ka hulgi ja müüakse kallimalt edasi. Kuhu me niiviisi jõuame? “Ma ütleks, et me jõuame teistele riikidele järgi,” tõdeb Lasseron. Kusjuures Eestis ei olegi veel see probleem nii suureks paisunud tänu turu väiksusele, kuid Euroopas ja maailmas laiemalt on järelmüügiturul ostelda ohtlikum, sest spetsiaalsetele järelmüügiplatvormidele vaatamata liigub seal ka rohkem pettureid.
Lasseron toob välja, et mujal maailmas on spetsiaalsed järelmüügiplatvormid (nt StubHub), mis integreeruvad piletite väljastajatega, et tagada müüdud piletite kehtetuks tunnistamine ja uute müümine uuele omanikule. Eesti piletiturg ei ole aga piisavalt suur, et mõni järelmüügiplatvorm saaks siin olla äriliselt elujõuline ja iseseisva platvormina toimetada. Kui aga keegi sooviks luua järelmüügiplatvormi Eestis, peaks see olema piletimüügiplatvormidest iseseisev ja neutraalne osapool.
Järelmüügiga esineb mitu riski, näiteks võidakse ühte piletit müüa mitmele inimesele või moonutatakse igale piletile unikaalset QR-koodi. Amon näeb aga järelmüügil toimuvaid oste kui kahe inimese vahelist tehingut, sarnaselt tavakaupade edasimüügiga. “Piletimüügikeskkond ei saa võtta seda riski ostja eest, kes peab ise kontrollima müüja tausta ja usaldusväärsust,” rõhutab Amon, et sel juhul on oluline ikkagi ostja omavastutus.
Hetkel kuum
Miks aga ei ole Fiental oma kontorit? Mille poolest eristuvad Fienta tööpõhimõtted teistest Eesti ettevõtetest? Neid ja teisi teemasid kuuleb saates “Kiired ja vihased”.
Saadet juhib Julia Laidvee.
Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank.
Seotud lood
Enimloetud
2
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
Viimased uudised
Sõõrumaa: taandan end oma ettevõtete juhtivatelt kohtadelt
Sõõrumaa: taandan end oma ettevõtete juhtivatelt kohtadelt
Sõõrumaa: taandan end oma ettevõtete juhtivatelt kohtadelt
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
“Tippkohtumise” värske saade
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele