Jazz Pesulad avas oma esimese autode käsipesula 2003. aasta kevadel. Selleks hetkeks oli ettevõtte asutajatel saanud selgeks kindel plaan tulla autopesu turule teenusega, kus klient ei peaks enam auto pesuks eelnevalt aega broneerima ning lisaks ootama peale seda päev-kaks oma järjekorda.
Kui päike tuleb välja ning tänavad lähevad kuivaks, saab meie juures oma sõiduki puhtaks kõige väiksema ooteajaga. Selle eest seisab esiteks pesulate jõudlus ning teiseks juba mugavustoode, Jazz Pesulate äpp, kus saab klient näha järjekorra pikkust lähimas pesulas.
„Turule tulles tutvustasimegi end nii: meie juures saab auto puhtaks KIIRESTI ja korralikult. Just siis, kui seda vaja on,“ meenutab ettevõtte tegevjuht Janek Mellikov toonast kontseptsiooni, millele on tänaseni kindlaks jäädud.Esimene Jazzi käsipesula avati 13 aastat tagasi Tallinnas Paldiski maanteel Merimetsas, järgnes käsipesula Tartus Turutänaval ning täna ollakse 16 teeninduspunktiga Eesti juhtiv autopesufirma. Jazzi pesulad tegutsevad Tallinnas, Tartus, Viljandis, Paides ja Keilas ja lähiaastatel on plaanis avada uued autopesulad Kuressaares, Haapsalus, Pärnus, Jõhvis, Narvas ja Viimsis. Lisaks käsipesulatele on juurde tulnud pesutänavad ja eelmise aasta detsembris avas uksed ka esimene selvepesula. Selvepesulate kontseptsiooniga plaanib Jazz Pesulad laienenda järgnevatel aastatel ka teistesse Eesti linnadesse.2015. aastal õnnestus ettevõttel pesude arvu ja käivet võrreldes aasta eelnevaga tõsta ning tänu sellele on Jazz Pesulad tänavu märgitud ka kui Gaselliettevõte. „Viimaste aastate kiire käibekasv tuleneb eelnevate aastate tööviljadest. Kahe viimase kuu jooksul avasime näiteks kaks pesulat, mille lepingud on tegelikult allkirjastatud juba üle kahe aasta tagasi, kuid detailplaneeringute kinnitamine, ehitusloa taotlemine ja ehitus võtab oma aja,“ selgitab käibekasvu Janek Mellikov, lisades, et algselt oligi pesulaketil plaanis jõudsam ja kiirem areng. Takistuseks kujunes siiski tõsiasi, et vajalike lubade saamine võib nii kaua aega võtta.„Meie eeliseks konkurentide ees on kiirus, kvaliteet ja asukoht. Kui päike tuleb välja ning tänavad lähevad kuivaks, saab meie juures oma sõiduki puhtaks kõige väiksema ajakuluga. Selle eest seisab esiteks pesulate suur jõudlus ning teiseks juba mugavustoode, Jazz Pesulate äpp, kus saab klient näha järjekorra pikkust lähimas pesulas. Jõudluse heaks näiteks on Tallinna Kadaka tee pesutänav, mis suudab tunniga ära pesta 40 autot,“ räägib Mellikov, lisades, et ükski Jazzi autopesula ei ole mehitamata ehk alati on pesulas kohal keegi, kellelt on võimalik infot saada või küsimusi küsida.Ettevõtte juhi sõnul ollakse asukohtade puhul väga valiv – need peavad olema linnade põhimagistraalide ääres ning kliendi jaoks mugavas kohas. Jazz Pesulate käsipesulates on avatud Cupppsi kohvikud, mis linna parimat kohvi pakuvad.
Autode disainimuudatused panevad investeerima
Olles üle aastakümne turul tegutsenud peab aeg-ajalt investeerima ka olemasoleva tehnoloogia uuendamisse. Mellikovi sõnul pole küll otseselt pesuseadmetes revolutsiooni toimunud, kuid aeg muutub ning sellega koos on muutunud autode disain kumeramaks ja sõidukid ise suuremaks. „See nõuab ka meilt uuemat lähenemist, et kõik erikujuliste sõidukite kumerused hästi puhtaks saaksid. Lähiaastatel planeerime investeerida territoriaalse võrgustiku loomisesse ning vahetada välja olemasolevates tippmajades praegu kasutuses oleva tehnika.“Lisaks on uuenenud paljuski ka autode pesuprotsessis kasutatavad ained, mille abil saab saavutada puhtama ja säravama pesu tulemuse. Jazz Pesulad on selles osas alati ajaga kaasas käinud ning tehtud on ka vastavad investeeringud.Kui veel rääkida suurematest rahapaigutustest, tuleks esile tõsta iseteeninduskassade kasutusele võtmine Jazz Käsipesulates ja Jazz Selvepesulates. Selvepesulate kasutuses olev iseteeninduskassa on unikaalne lahendus ja võib öelda, et analoogne toode puudus varem ka Euroopas. Iseteeninduskassades saab maksevahendina kasutada nii sularaha kui ka pangakaarte ja kasutada Jazzi kliendikaarti soodustuste saamisel. Lisaks on võimalik teenuse eest tasuda ka Neste ja Alexela kütusekaardiga. Innovaatilisuse poole pealt lansseeris ettevõte hiljuti mobiilirakenduse, mis võimaldab plastist kliendikaardi asendada nutitelefonis oleva kliendikaardiga. Lisaks kliendikaardi funktsioonile saab Jazz Pesulate äpis olevate veebikaamerate abil vaadata hetke pilti pesula ees olevast järjekorrast, leida GPSi abil lähim teeninduspunkt ning vaadata püsikliendisoodustusi.
Olulisel kohal on keskkonnahoid
Ajal, kus sõidukite pesemine avalikes kohtades on lubatud vaid selleks spetsiaalselt ettenähtud kohtades, investeerib Jazz Pesula uut teeninduspunkti avades liiva-, õli- ja muudesse puhastusseadmetesse suurusjärgus 50 000–80 000 eurot ning taaskasutab pesutänavates vett 50 protsendi ulatuses. Samal ajal aga on tekkinud Eestisse viimastel aastatel hulk selve- ja muid pesulaid, kus pesuveed lähevad ilma eelneva puhastuseta otse üldkanalisatsiooni või isegi sadevee äravoolu. „See teeb päris murelikuks, sest puudub ühtne keskkonnasäästmise poliitika ja igaüks võib teha, mis soovib,“ nendib Mellikov. „Meie oleme aga otsustanud investeerida tulevikku vaadates ehk kui keskkonnale hakatakse suuremat tähelepanu pöörama, oleme meie sellele juba mõelnud.“Täna töötab Jazz Pesulates 110 inimest, kelle abil pesti 2015. aastal kokku 365 000 autot. Aastal 2008 olid need arvud vastavat 190 ja 302 000. „2016. aastal ootame vähemalt samasugust käivet ja pesude arvu kui mullu. Oleme avatud nutikatele lahendustele ning kui saame oma tööd muuta tõhusamaks, siis seda me ka teeme,“ sõnab Mellikov.Oma üheks eesmärgiks peab Jazz Pesulad ka Eesti inimestesse autopesu harjumuse toomist. Autodele tekib mustus kihtidena nagu ka kodudes – mida regulaarsemalt autot puhtana hoida, seda vähem tuleb autoomanikul kasutada pigieemaldamist ja teisi kalleimaid teenuseid. Mustus parkub ajaga värvi sisse ning soolad tekitavad korrosiooni. Et meie tänavapilt oleks ilusam ja autod vastupidavamad, tasub käia regulaarselt pesulas.Kokkuvõttes hindab Janek Mellikov ettevõtte eduks ühte põhikriteeriumit – kuulata klienti ja aru saada tema vajadusest.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.