Juhid peaksid pandeemiaolukorras nägema suuri võimalusi
Dr Anders Paalzow, Riia Stockholmi Majanduskooli (Stockholm School of Economics in Riga) rektor ja makroökonomist, jagab oma seisukohti COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja selle tähendusest ärijuhtidele, ning arutleb, millist rolli peaksid täna mängima ärikoolid. Ta esitab oma vaateid oma kodukontorist Rootsis, riigis, mis suhtub viirusesse liberaalsemalt ning kus koolid, restoranid ja spordisaalid on endiselt avatud.
Mis saab Balti riikide majandustest?
Olukordades, nagu täna, mil valitseb teadmatus, on väga oluline teha vahet sellel, mida me teame ja mide me ei tea. Me ei tea, kui sügavale majandus langeb ja kui kaua langus kestab ega ka seda, mis kuju see lõplikult võtab. Mida võime teatud kindlusega väita, on see, et kõik sõltub tõhusast reageerimisest rahvatervise hoidmise suhtes ning Balti riikide valitsuste ja Euroopa Liidu rakendatava majanduspoliitika tõhususest. Samuti võime öelda, et praegune erineb üsna palju eelmisest majanduslangusest, mille põhjustas finantskriis. Seekord tabas löök meid nii nõudluse kui ka „suure sulgemise“ (great lockdown) tagajärjel pakkumise poole pealt – sellega tuleb väljumispoliitikat koostades ja meetmeid valides kindlasti arvestada.
Kuidas saavad ärijuhid jätkata tulemuslikku tööd, kui teadmatust on nii palju?
Sellistes olukordades pöörab kogu maailm juhtidele teravdatud tähelepanu, toetudes nende otsustusvõimele ja arvamustele. Juhtidelt oodatakse teatud võimeid ja oskusi. Esiteks muutub kriitiline mõtlemine tähtsamaks kui kunagi varem. Kuna kaalul on väga palju, peate juhina suutma teha fakti- ja teaduspõhiseid otsuseid. Teiseks peate oma tegevust igal sammul reflekteerima, et tuvastada jooksvalt eelarvamusi ja märgata varjatud tahke, mis võivad otsuseid mõjutada. Kolmandaks on vaja empaatiavõimet, et juhtida meeskond sellest suure emotsionaalse stressi ja pinge situatsioonist läbi. Lõpuks peate osavalt kombineerima ettevõtlikkust ja vastutustunnet, leidmaks loomingulisi lahendusi, olles samas väga teadlik oma otsuste mõjust kõigile, keda need puudutavad.
Milline on selles kõiges ühe ärikooli roll?
Üks olulisemaid asju, mida teeme, on see, et aitame juhtidel areneda äsja kirjeldatud põhimõtete järgi. Me kujundame mõtteviisi, et ka tormistel aegadel saab avastada ja ära kasutada ainult praegu tekkivaid ainulaadseid võimalusi. Sel aastal käivitame uuendatud ärijuhtimise magistriõppeprogrammi (Executive MBA), mis aitab juhtidel teha tõelise arenguhüppe ja olla valmis muutusteks ning võtta enesekindlalt vastu väljakutseid. Oleme juhtimise õppekava oluliselt uuendanud. Tutvustame uusi võimalusi õppimiseks koos üliõpilastega teistest SSE magistriõppeprogrammidest Stockholmis ja Peterburis. Loomulikult säilitame need elemendid, mis aitasid meil SSE grupi koosseisus saada ajakirja Financial Times andmetel Põhjamaade ja Baltikumi populaarseimaks ärikooliks – õppejõud enam kui 10 erinevast riigist ja meie range finantsjuhtimise õppekava. Meie jaoks on oluline üliõpilaskonna mitmekesisisus ja võrdsed võimalused, mistõttu pakume stipendiume, millega katame silmapaistvalt heade tulemustega rahvusvahelistel õppuritel (ka ja Eestist) 50% õppemaksust.
Lisateavet pandeemia ja selle mõju kohta Balti riikide majandusele, ettevõtetele ja nende juhtidele ning EMBA programmi kohta on võimalik saada, registreerudes 7. mai toimuvale veebiseminarile – täiendavat infot leiate SIIT.