Katrin Saks: mikrokraad aitab paremini tööturu sadulas püsida

Tõsi, usun, et peagi jõuame ka olukorda, kus mikrokraadidest on võimalik kombineerida ka terve magistrikraadi. Praegu aga sellist võimalust ei ole. Seetõttu oleme ülikoolides seisukohal, et äsja keskkoolilõpetanuil ei tasu kõrghariduse omandamist mikrokraadiga alustada. Kõrghariduse baas ja akadeemiline kogemus, mis on kasulik ka tööturule sisenemiseks, tuleks laduda bakalaureuseõppes.

Mikrokraadile tasub mõelda siis, kui inimene tunneb soovi enda positsiooni tööturul kindlustada või kui tal on huvi end mõnes kitsamas valdkonnas süvitsi täiendada. Kiiresti muutuvas elus võib ju teinekord ka tippspetsialistil tekkida rongist mahajäämise tunne. Kümme või rohkem aastat tagasi omandatud valdkondlik kõrgharidus ei pruugi enam üksi piisavalt tuge anda, niisiis aitab mikrokraad paremini tööturu sadulas püsida.

Mikrokraad vastab võrreldes tavapärase õppega rohkem tööturu vajadustele ja ootustele, sest selle sisu on ülikoolil lihtsam muuta või suisa luua. Positiivne on ka see, et kui uuenduslikud mikrokraadid näikse väga hästi toimivat, siis on ülikoolidel julgust ja alust viia neid muudatusi omakorda tasemeõppe õppekavadesse. Seega on mikrokraad justkui hea mänguruum, mis toetab ka bakalaureuse- ja magistrikraadide täiendamist ja ajakohastamist.

Teisalt aitab ülikoolidel mikrokraade ajakohastena hoida tõsiasi, et mitmed mikrokraadid sünnivad koostöös erinevate ülikoolide või asutustega. See tähendab, et programmidel on erinevaid perspektiive, mis toetavad selle sisukust. Näiteks avaneb sel sügisel programm „Rohepöörde juhtimine“, mille lõime TalTechiga koostöös. Uskuge mind – kui proovida luua mikrokraadi asemel kahe ülikooli vahel tasemeõppe ühisõppekava, siis oleks see administratiivbürokraatliku süsteemi tõttu oluliselt keerukam ja ajakulukam.

Lisaks ülikoolideüleselt on suurenenud ka koostöö meie majade sees – TLÜ-s oleme loonud juba mitu mikrokraadi erinevate endi instituutide teadlaste vahel. Näiteks lõid meie ühiskonnateaduste ning loodus- ja terviseteaduste instituudi töötajad koostöös „Vaidluste lahendamine – lepituse õiguslik ja psühholoogiline käsitlus“. Olen üsna kindel, et kui Vargamäe inimestel oleks omal ajal olnud võimalus selles mikrokraadis osaleda, oleks Pearu ja Andrese kraavi kaevamise konflikt oluliselt rahumeelsemalt lõppenud.

Ülikoolisiseseid koostöid nähtub mikrokraadides veel teisigi – näiteks lõi meie BFM koos loodus- ja terviseteaduste instituudiga „Heaolu ja vaimse tervise toetamine loovtegevustega“ mikrokraadiprogrammi, mis tutvustab kunstiteraapia sisu ja olulisust.

Selline erialade ja ülikoolide lõimimine ühte programmi on väga oluline seetõttu, et nii väheneb ühe distsipliinikeskne õpe, mis on ülikooliõppele võrdlemisi iseloomulik. Tõsi, me küll panustame ja arendame ka tasemeõppes interdistsiplinaarsust, kuid selle areng kogu ülikooli mastaabis käib väga aeglaselt. Elu seevastu ei ole üldse distsipliinipõhine ning liigub üha enam selles suunas, kus iga ühiskondlik probleemistik seisab mitme valdkonna vahel. Selliste probleemide lahendamine eeldab seetõttu ka erinevaid perspektiive ja teadmisi. Just seda püüame ka mikrokraade luues silmas pidada.

Vaadates tulevikku oleme ülikoolis lootusrikkad, et peagi saab mikrokraadidest kokku panna terve magistrikraadi. Lisaks mõlgutame mõtteid rahvusvaheliste mikrokraadide suunas, et kaasata õppesse oma ala tippeksperte kogu maailmast. Ja anda vastupidi võimaluse meie tippteadlastele õpetada mikrokraade rahvusvahelisele auditooriumile.