Väikeettevõtete konverentse korraldav Südi ja SEB Pank analüüsisid Eesti mikroettevõtteid 2022- 2024 perioodi käibe ja kasumi kasvu, omakapitali, kasumlikkuse ja aruannete esitamise korrektsuse alusel ja tulemuste põhjal koostasid Eesti mikroettevõtete Tipp 5. Tegu pole paremusjärjestusega, kõik Tipp 5 ettevõtet on võrdsed.

- Jalmar Vabarna ja Hando Sinisalu esinemas Mikro Südi konverentsil
- Foto: Marko Mumm
SEB Panga jaepanganduse valdkonna äriklientide osakonna juhata Toomas Palts arvab, et Eesti mikroettevõtete TOP on üsna mitmekesine erinevate sektorite lõikes ja siinkohal erilisi üllatusi ei olnud – domineerivad kaubandus, IT ja kinnisvaraalane tegevus. Ehk siis tegevusalad, kus sisenemisbarjäärid oma äri alustamiseks on mõistlikul tasemel või on suudetud leida ärivõimalusi mingis spetsiifilises valdkonnas, mis on olnud piisavalt katmata – pean eelkõige silmas nii jae- kui ka hulgikaubandust. Samuti ei tule üllatusena, et mikroettevõtete edu baseerub ikkagi suuresti omanike teadmistel teatud valdkonnast, nende oskustel ja võimel luua ärisidemeid, leida uusi partnereid ja kliente.
Mikroettevõtetel on enamasti vaid 1-2 töötajat. Üheltpoolt on see loomulik ja mõistetav, sest enamikel juhtudel ettevõtete omanikud ise tegelevad vahetu äritegevusega, ettevõtluse algfaasis reeglina on ikka kapitali puudus ja tuleb kulusid kontrollida ning muidugi ka asjaolu, et äritegevusest teenitud kasum võetakse tarbimisse pigem dividendide kaudu. Teatud sektorite puhul on see osa ärimudelist, vähemalt algstaadiumis. Näitena võib tuua väiksemaid IT valdkonna ettevõtteid, kus aktiivselt kasutatakse allhanget mingi protsessilõigu teostamiseks, kes omakorda osutavad seda samuti läbi oma ettevõtete.
Samas ma tahaks loota, et see on siiski ajas muutuv – kui oled saavutanud läbi kiire või orgaanilise kasvu juba arvestatava käibemahu, siis tekib vajadus ka täiendavate töötajate järgi, kes aitavad ettevõtmist üleval hoida ja kellele pead maksma konkurentsivõimelist palka. Samuti võib see vajadus tekkida ka läbi klientide, kellele on oluline, et kauba müüja/ostja või teenuse pakkuja tegevus oleks vastutustundlik, läbipaistev ja seadustega kooskõlas, arvab Toomas Palts.
Kuidas olla mikroettevõttena edukam?
Toomas Paltsi hinnangul algab eduka mikroettevõtjana kasvamine julgusest ja ettevõtlikkusest oma idee ellu viia. Sageli tähendab see mugavustsoonist väljumist või turvalisest keskkonnast lahkumist. Mõnikord sunnib muutuv ärikeskkond tegutsema, aga järjest rohkem näeme ka teadlikku ja sihipärast ettevõtluse teed valimist. Ebaõnnestumisi ei tasu karta – need on ettevõtluse loomulik osa. Oluline on igast ebaõnnestumisest õppida, teha õiged järeldused ning kasutada saadud kogemusi järgmiste sammude kindlamaks kujundamiseks.
Edu saavutavad tavaliselt seejuures need ettevõtted, kelle omanikud tunnevad oma valdkonda põhjalikult, oskavad konkurentidest eristuda ning suudavad leida nišše, kus nõudlus on piisav, kuid pakkumine veel tagasihoidlik. Samuti on määrav oskus kiiresti kohaneda turuolukorra muutustega ja vajadusel oma ärimudelit korrigeerida. Tänapäeval ei piisa aga ainult sisetundest – seetõttu tasub nii alustavatel kui ka juba tegutsevatel ettevõtjatel pöörduda panga poole, et oma ärimudelit testida, nõu küsida või kaasata lihtsalt asjatundlik arvamus. Hea partner on selleks SEB, kus on ärinõustamine tasuta.
Tipp 5 Eesti mikroettevõtet
Tipp 5 hulka valituks osutunud ettevõtted esindavad erinevaid sektoreid, mis on omased Eesti majandusstruktuurile: transport ja logistika, ehitus, kinnisvara ja IT. On keskendutud pigem oma valdkonnale, mida tuntakse/osatakse ning ei ole jaotatud oma tegevusi erinevate tegevusalade vahel. Kolm ettevõtet on pika tegutsemisajalooga, nad on näidanud läbi aastate stabiilset äritulemust, küll teatud volatiilsusega. Kahe ettevõtte puhul on aktiivsem majandustegevuse algus jäänud viimase viie aasta sisse. Paljud ettevõtted näitasid 2024. aastal üle aegade parimat majandustulemust, kasvatades käivet ja kasumit üle 2x, mõningatel juhtudel isegi rohkem. Ettevõtted on hästi kapitaliseeritud, osade ettevõtete omakapitali osakaal on üle 70%. Kui ikkagi osutatakse piisava keerukusega teenust/toodet, siis see peegeldub ka ettevõtte kasumimarginaalides. Lühidalt kokku võttes – kõik tublid Eesti ettevõtted, räägib Toomas Palts.
„SEB on usaldusväärne ja paindlik partner nii suurtele kui väikestele ettevõtjatele igas arenguetapis. Mikroettevõtted on oluline alustala kogu Eesti majandusele. Pangana soovime toetada mikroettevõtteid, kes on majanduslikult jätkusuutlikud ning panustavad ühiskonda. Selleks pakume mikrolaenu EIF garantiiga, mis annab võimaluse kasvada ka piiratud omafinantseeringu ja tagatisvaraga ettevõtetel ning viia oma äri uuele tasemele. Oleme alati valmis läbi asjatundliku nõustamise aitama kaasa parima finantslahenduse leidmisele,“ kommenteeris SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Monika Kallas-Anton.
MIKROETTEVÕTETE TIPP 5
Tabeli koostamisel võeti arvesse käibe ja kasumi kasvu, rentaablust, omakapitali, maksedistsipliini, aruannete esitamise korrektsust, krediidireitingut.
Maksan endale korralikku palka ja maksudega ei skeemita
Intervjuu Tipp 5 hulka kuuluva IT- ettevõtte KV Consulting OÜ omanik Kris Vaskiga.

- KV Consulting OÜ omanik Kris Vask
- Foto: Marko Mumm
Milles sinu äri seisneb? Kasumlikkuse numbrid on muljetavaldavad!
Meie tegevus on väga spetsiifilises valdkonnas – tarkvaralahenduste integratsioon ja arhitektuur. See ongi keerukas ja spetsiifiline töö. Me ei tee kodulehti ega veebipoode, vaid oleme fokusseeritud tegemaks integratsioonilahendusi suurettevõtetele. Need on raskesti lahendatavad ülesanded ja seetõttu me ei konkureeri turul väiksemate tööde osas, võtamegi teadlikult sihtmärgiks suuri ja keerulisi projekte nõudlikele klientidele.
Kas see tähendab, et konkurentsi on vähem?
Jah, mõnes mõttes küll. Näiteks Nortal on üks meie konkurent, aga nad on nii suured, et ei pruugi olla alati huvitatud väiksematest keerukatest töödest. Samas me ei konkureeri ka riigihangetel suurte, kümnemiljoniliste lepingute pärast. Meie oleme pigem seal vahepeal – Eestis tundub see nišš olevat vähem kaetud.
Me oleme väga kliendispetsiifilised. Meie huvides on, et kliendil läheks hästi. Kui klient saab süsteemi, mis töötab, siis ta tellib meilt ka tulevikus juurde. Oleme nagu töösturid, kes annavad labida, millega klient saab ise kulda kaevata.
Äriregistri järgi on teil ainult üks töötaja. Kuidas te töö ära jõuate teha?
Siiani oleme kasutanud palju allhankijaid ja koostööpartnereid, tihti ka välismaalt - näiteks Saksamaalt. Inimene teeb mõni kuu väga spetsiifilist tööd ja siis tal on paus. See on paindlik ja efektiivne, aga samas ka riskantne.
Kirjelda neid riske.
Esiteks on raske leida häid koostööpartnereid. Kui näiteks tööpakkumise kuulutuse paned, tuleb tuhandeid pakkumisi, aga kvaliteeti on raske hinnata. Mina ei võta kunagi kõige odavamat pakkumist – pigem vastupidi, otsin kallima ja usaldusväärsema tegija. LinkedIni võrgustik on mulle palju abiks olnud. Aga on olnud ka tagasilööke – kord palkasin vana tuttava, kes ei vastanud ootustele. Andsin talle kaks nädalat võimaluse end parandada, aga ei tulnud välja ja lõpetasime koostöö. Selliseid riske on alati.
Kas tahaksid tulevikus jäädagi sellise mudeli juurde või plaanid oma tiimi luua?
Soovin kindlasti luua tuumiktiimi, näiteks kuus inimest. Praegu kasutan ennast juba tõestanud partnereid ja allhankijaid, aga tahaks, et Eestis oleks päris väike ettevõte, kus inimesed ka kontoris koos töötavad. Välismaalaste puhul jääb see keeruliseks, aga vähemalt osaliselt tahaks meeskonna siia luua.
Maksad endale korralikku palka. Paljud mikroettevõtjad eelistavad maksta endale palga asemel dividende.
Jah, maksan. Mitte miinimumi, vaid korraliku palga. Paljud ettevõtjad maksavad tõepoolest ainult dividende, aga see on riskantne. Maksuamet võib hiljem kõik välja nõuda. Minu meelest pole mõtet susserdada.
Aga mul on ka erihuvi – minu Saksa kliendil on eetikakoodeks, mille järgi allhankijad peavad olema täiesti puhtad. See tähendab, et makse peab ausalt maksma, et üldse koostööd teha.
Me ei ole odav teenus, oleme kallimas segmendis. Maksame kõik maksud ära ja oleme sellega rahul et saab öösel muretult magada.
Kust tuleb teie kõrge rentaablus? Kui ostad teenust sisse ja müüd edasi, siis kuidas jääb marginaal nii kõrgeks?
See tuleb valdkonna spetsiifikast. Me ei tee lihtsalt tarkvaraarendust, vaid keerukaid enterprise integratsioone. Seal on vähe spetsialiste, konkurents on väike ja hind saab olla kõrgem. Näiteks meditsiiniandmete integratsioon nõuab krüpteerimist ja turvalahendusi – see on keeruline ja hinnaline töö.
Kui suur osa käibest on eksport?
Umbes 90%. Peamised sihtkohad on Saksamaa, Tšehhi ja isegi Aafrika.
Kuidas sa kliente leiad?
Peamiselt tuttavate kaudu, soovituste teel. Kui kuskil kuulen, et mõni ettevõte tahab uut süsteemi, siis pakun end. Sageli jõuavad kliendid ka ise minu juurde. Kui kuulen, et näiteks mõni suur ettevõte vajab integratsioonisüsteemi, püüan kindlasti pakkuda oma teenust.
Klassikalist turundust ma ei tee, koduleht on minimaalne. Pigem võib turunduseks nimetada seda, kuidas ma pakkumisi vormistan - kui ma teen pakkumise, siis see võib olla 30 lehekülge ja nõuab nädalaid tööd.
Millised on olnud sinu suurimad õppetunnid või vead ettevõtluses?
Kindlasti strateegiline planeerimine. Tuleb luua “ehituskivid” juba enne, kui suur võimalus tuleb. Tuleb luua eeldused, et kui võimalus tekib, saad riski võtta. Riski ei saa võtta kui sul pole kogutud piisavalt kapitali.
Ja veel - palgatööga rikkaks ei saa!
Mis on sinu ambitsioon? Kas tahaksid kasvada Nortali-suguseks?
Nortal on hea etalon, aga pigem tahaks olla juba järgmise kümnendi ettevõte. Ambitsioon on kasvada neist edasi.
Mis sa arvad Eesti ettevõtluskeskkonnast?
Mina olen rahul. Paljud kurdavad, aga võrreldes Saksamaaga on Eestis ettevõtlust palju lihtsam ajada. Jah, maksud võiksid alati väiksemad olla, aga arvestades meie olukorda, on need õiged. Mina ei kurda.
Mulle meeldib kinnisvara müüa, ma ei taha hakata inimesi juhtima
Intervjuu Samalinn OÜ omaniku Meeli Jürgensoniga.

- Samalinn OÜ omanik Meeli Jürgenson ja SEB Panga jaepanganduse valdkonna äriklientide osakonna juhata Toomas Palts
- Foto: Marko Mumm
Eestis on mitmeid tuntud kinnisvarabüroosid – kui lihtne on mikroettevõttel nendega võistelda?
Ausalt öeldes – see edu on tulnud minu töö pealt. Olen juba umbes 15 aastat teinud stabiilselt üle 100 tehingu aastas. Häid tegijaid jätkub kõigile ja ma ei tunne, et konkureerin suurte büroodega.
Sul on ettevõttes põhimõtteliselt ainult üks töötaja – sina ise. Kas oled mõelnud, mis juhtub siis, kui oled haige või tahad puhkust võtta? Kas ettevõte ilma sinuta toimiks?
Olen kasutanud partnereid ja vajadusel koostööd teinud, aga üldiselt jõuan ise. Teen seda tööd suure armastusega, see tuleb mul välja ja mulle meeldib. Lisaks on mul investeeringute pool – uusarendused, mille kortereid olen müünud plaani pealt kokku umbes 500. Olen aidanud maha müüa üheksa kortermaja, arendusi Kristiines ja mujal, ridaelamuid, maju. Lisaks tegelen aktiivselt üürituruga – mul on suur üüriportfell, lepinguid sõlmin igapäevaselt, nädalas 5–6 korterit.
Kas sa pole mõelnud abilisi palgata, inimesi välja koolitada ja ettevõtet laiendada?
Olen küll mõelnud. Aga seni olen pigem eelistanud tegutseda üksi – mulle meeldib inimestega kohtuda ja suhelda. Kui võtaksin inimesed tööle, peaksin hakkama tegelema nende väljaõpetamise ja juhtimisega, aga ma ei ole kindel, kas see mulle sobiks. Pigem näen, et tulevikus võiksin hoopis elada passiivse tulu pealt, ilma et peaksin kedagi koolitama.
Kui vaadata numbreid, siis teenid ise ettevõttega korralikult kasumit – eelmisel aastal üle 120 000 euro. Kas see on sissetuleku mõttes parem variant kui kuskil büroos maaklerina töötamine?
Jah, kindlasti. Tulu mõttes teenin rohkem, kui teen seda oma ettevõtte alt.
Büroos töötamise puhul oleks muidugi ka boonused – kolleegid, üritused, tunnustused… Kas tunned, et sul on sellest puudus?
Mitte väga. Olen sotsiaalne inimene ja mul on palju koostööpartnereid – arendajad, notarid, kinnisvaraettevõtted. Suhtlen iga päev paljude inimestega, nii et üksildust ma ei tunne.
Rahaasjad on Eestis avalikud. Näen, et maksad endale miinimumpalka, ülejäänu võtad dividendina. Maksuamet ju survestab, et võiks maksta turu keskmist. Mis sa sellest arvad?
Enamik maaklereid tegutseb oma ettevõtte kaudu. Mina maksan dividende, kõik on ametlik ja maksud maksan alati ära. Vahepeal olen maksnud ka kõrgemat palka, aga valdkonnas on tava selline.
Kui aga mõelda laiemalt – mis on sinu kui mikroettevõtja suurim mure?
Maksutõusud. Kui inimestel jääb raha vähemaks, siis see mõjutab ka minu äri. Hinnad on juba niigi kõrged ja majandust see ei toeta.
Mis sa arvad kinnisvaraturu tulevikust? Milline segment on praegu perspektiivikas?
Heas asukohas ja energiatõhus kinnisvara on alati väärtuslik. Isegi kui intressid on ajutiselt kõrged, siis pikemas perspektiivis hinnad tõusevad. Ma ei näe Eestis kinnisvara hinna kukkumist tulemas. Muidugi tuleb valida kvaliteetseid objekte. Heas piirkonnas on üüriturg alati aktiivne ja üürnikke jätkub.
Aga noored kurdavad, et ei saa enam kodu osta.
On palju noori, kes saavad vanematelt abi – antakse sissemakse või ostetakse korter koos. Nullist on muidugi keerulisem, aga ikkagi ostetakse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!