Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed

Kui ettevõte ise oma turvanõrkustega ei tegele, teeb seda varem või hiljem keegi teine. Ründajate jaoks ei ole kaitsmata süsteem teoreetiline risk, vaid võimalus, mida otsitakse iga päev. Seetõttu ei tohiks turvanõrkuste kontroll olla reaktsioon andmelekkega lõppenud intsidendile, vaid regulaarne viis teada saada, kas ettevõtte võrk ja IT-süsteemid peavad päriselt vastu.

Kontroll aitab üles leida seadistused, ligipääsud ja tehnilised augud, mida ründaja võiks ära kasutada, ning annab pärast skaneerimist konkreetse raporti koos juhistega, kuidas leitud nõrkused sulgeda. „Enamik ettevõtteid puutub täna kokku küberohtudega. Küsimus on pigem selles, kas võimalikud nõrkused leitakse ja kõrvaldatakse ettevõtte enda poolt või avastatakse need enne ründajate poolt,“ ütleb Vajak.

Suur osa rünnakuid jõuab ettevõtteni internetiühenduse kaudu, mistõttu tuleb hinnata ka seda, kuidas on kaitstud kontori- ja mobiilne internetikasutus. Telia ärikliendi internetiteenus Turvanet sisaldab turvafiltrit, mis aitab tõkestada ohtlikke veebilehti ja pahavara enne, kui need töötaja seadmesse jõuavad. Kui kontoriühenduse kaitse vähendab riske ettevõtte võrgus, siis Turvavõrk Mobiil laiendab sama põhimõtet mobiilsele internetikasutusele Eestis ja välismaal, kus töötajad kasutavad ettevõtte seadmeid ja andmeid väljaspool kontorit.

Ründajal ei ole alati vaja murda läbi ettevõtte kesksetest süsteemidest – sageli piisab vaid ühest valest klikist. Nakatunud sülearvuti või telefon võib muutuda väravaks, mille kaudu liigub pahavara edasi ettevõtte andmete ja võrguni. Hallatud lõppseadmekaitse aitab sellised ründed automaatselt tõkestada ning hoiab kaitse kõigis seadmetes ajakohasena, ilma et vastutus jääks iga töötaja enda õlule.

„Lõppseadmete kaitses ei saa loota sellele, et iga töötaja märkab ohtu õigel hetkel. Kaitse peab toimima automaatselt ja järjepidevalt, sest ühest kaitsmata seadmest võib piisata, et seada ohtu kogu ettevõtte võrk,“ rõhutab Telia küberturbe lahenduste insener Henri Vajak.

Lekkinud parool ei tohi olla ründajale otsetee ettevõtte andmeteni. Just selle riski lõikab läbi mitmeastmeline autentimine ehk MFA, mis nõuab sisselogimisel parooli kõrval näiteks telefonis antavat kinnitust või ühekordset koodi. See näiliselt väike lisasamm võib peatada suure osa varastatud paroolidega tehtavatest sissemurdmistest ning on üks odavamaid viise sulgeda ründajate jaoks kõige mugavam sissepääs tundlike andmete juurde.

Kõige kallim turvaauk võib istuda ettevõttes endas. Paljud rünnakud õnnestuvad mitte keeruka tehnilise läbimurde, vaid töötaja eksimuse tõttu – avatakse petukiri, vajutatakse valel lingil või jagatakse andmeid inimesele, kes näib usaldusväärne. Küberkurjategijate võtted muutuvad üha veenvamaks, mistõttu ei piisa ühest koolituspäevast ega kord aastas tehtavast meeldetuletusest. Töötajaid tuleb regulaarselt õpetada küberohte märkama ja õigesti reageerima, sest turvatud seadmed ja teadlik personal vähendavad oluliselt riski, et üks eksimus viib tõsise küberintsidendini. „Töötajate teadlikkus ei teki ühe koolitusega. Ohte tuleb järjepidevalt tutvustada ja harjutada ka nende äratundmist, sest küberkurjategijad muudavad oma võtteid pidevalt ning kasutavad ära just kiirustamist ja tähelepanematust,“ rõhutab Telia küberturbe lahenduste insener Henri Vajak.

Ettevõtte küberturvalisuse baastase sõltub ka sellest, kas igapäevane kontoritarkvara on õigesti seadistatud. Kui Microsoft 365 kasutajaõigused, mitmeastmeline autentimine, seadmete haldus ja andmete jagamise reeglid on poolikult rakendatud, ei pruugi ka ostetud turvalahendused anda ettevõttele tegelikku kaitset.

Neile ettevõtetele, kes soovivad oma IT-keskkonna korrastada ja küberturbe baastaset süsteemselt parandada, pakub Telia Kontori IT teenust, mis ühendab igapäevase IT-toe, Microsoft 365 toe, arvutite ja äriandmete turvamise, töötajate koolitused ning ülevaate ettevõtte IT-seisust ühte tervikusse.